„Anda covidi puhul tööandjatele õigus küsida töötajatelt tervistõendit on väga küsitav, kuna tegelikult ei anna see info mitte midagi ja tekitaks nö. covidi erandi,“ rääkis Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) asepresident, tööohutuse ja tööõiguse jurist Ille Nakurt-Murumaa.

Valitsus jõudis teisipäeval kokkuleppele põhimõtetes, mis hõlbustaks tööandjatel vaktsiini- ja testivastaste vallandamist. Tööandjatel tekiks võimalus kõrgema nakkusriskiga ametikohtadel töötavatelt inimestelt nõuda covidi tõendit.

„Peame vaatama terviseandmeid laiemalt,“ rääkis Nakurt-Murumaa. „Meil on lisaks covidile ka muud haigused, s.h. kroonilised haigused ja haigusseisundid, rasedus jms. Terviseandme küsimise õigust saab anda ainult seaduses täpselt sätestatud juhtudel, mitte valitsuse korraldusega.“

Nakurt-Murumaa sõnul peab see olema ka proportsionaalne, nii vähe kui võimalik ja nii palju kui (häda)vajalik, sealhulgas mitte iga tööandja ja mitte igalt töötajalt.

Terviseandmete küsimine peab tema osundamisel olema põhjendatud ning viimane variant, ehk ainult seaduses konkreetselt sätestatud juhtudel ja ka siis ainult neis olukordades, kus muud üle ei jää (nt. epideemia korral vms).

„Tööandja peab ka sel juhul, kui seadus annab talle õiguse neid andmeid kontrollida, tagama töötaja terviseandmete turvalise ja privaatse käitlemise,“ selgitas EVEA asepresident, kes on ka ise koostanud kümneid riskianalüüse.

„Tuleb selgelt eristada, millisel juhul tööandjal on õigus kontrollida ja millisel juhul tööandja võib neid andmeid koguda ja säilitada. Ja ka juhul, kui ainult kontrollitakse, tuleb tagada privaatsus ka kolleegide ja külastajate ees, mitte koosolekul või riietusruumis.“

Ühiskonna hüvanguks

Tagajärgede puhul aga tuleb alati teha vahet, miks neid andmeid küsitakse. „Kui inimese enda turvalisuse tagamiseks (paralleel isikukaitsevahendite ja muude ohutusmeetmetega), sel juhul muud kaitsemeetmed, töö ümberkorraldamine, ümberpaigutamine teisele tööle (kokkuleppel) või töölt kõrvaldamine. Kui ühiskonna hüvanguks, siis peavad asjaolud olema erakordselt hästi kaalutud ning ikkagi esimene ja peamine valik on töö ümberkorraldamine. Kui seda tõesti teha ei saa, siis vaid erandjuhtudel töölepingu ülesütlemine,“ täpsustas ta.

Sellised reeglid kaitseksid nii töötajat kui tööandjat. Tööandja teab täpselt reegleid ja töötaja teab, mida ja millisel juhul on tööandjal õigus küsida.

Samas Tööandjate keskliidu juht Arto Aas on Pealinnale öelnud, et tööandjal on seadusest tulenev õigus küsida infot töötaja vaktsineerimise kohta. „Kui töökeskkonna riskianalüüs ütleb, et vaktsineerimata inimene on ohuks teistele töökaaslastele või klientidele, aga inimene keeldub ennast mõistliku aja jooksul vaktsineerimast, siis on tema vallandamine täiesti seaduslik tegevus,“ kinnitas Aas.

Vajalik riskianalüüs

Tööandjatega ühel meelel on ka justiitsministeerium, kes on seisukohal, et tööandja võib nõuda töötajatelt andmeid vaktsineerimise kohta.

„Kuid see puudutab üksnes töötajaid, kelle osas nähtub riskianalüüsist, et vaktsineerimine on vajalik meede töötajate tervise kaitseks ja tööülesannete ohutuks täitmiseks,“ rääkis justiitsministeeriumi nõunik Maria-Elisa Tuulik.

Ta selgitas, et tööandjal, kes peab vajalikuks vaktsineerituse kontrollimist, tuleb seda vajadust tõestada ka töökeskkonna riskianalüüsi teostamise läbi. „Seejuures peaks tööandja kaaluma ka leebemate meetmete, nt maskide kasutamine, pidev kätepesu ja/või desinfitseerimine, klaassein teenindajate ja klientide vahele jms, kasutamist,“ netis ta.

Riskianalüüsi läbiviimist reguleerib täpsemalt töötervishoiu ja tööohutuse seadus ja ettevõtjate abistamiseks on tööinspektsiooni iseteeninduses selleks olemas ka riskianalüüsi töövahend.

Samuti peab tööandja läbi mõtlema ka andmete säilitamise aspekti. „Selleks kohustab tööandjat EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus, mille alusel isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse,“ märkis Tuulik.