„Igasuguste terviseandmete küsimisel peab tööandjal olema seadusest tulenev õigus või õigustatud huvi,“ ütles tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep. „Ka praegu on covid-19 vaktsineerimise tõendi küsimiseks teatud juhtudel olemas seaduslik alus.“

Saarepi sõnul tuleneb see riskianalüüsist, kus tööandja on hinnanud riskitaseme niivõrd kõrgeks, et vaktsineerimine teatud ametikohtadel on vältimatu. „Kui tööandjal on olemas õigus nõuda töötajalt vaktsineeritust, siis on tal õigus ka nõuda vastavat tõendit. Töösuhte erakorraline ülesütlemine tuleb kõne alla juhul, kui töötaja ei ole ennast vaktsineerinud, kuid töötab ametikohal, kus vaktsineerimine on riskianalüüsist tulenevalt vältimatult vajalik,“ kinnitas ta.

Tööinspektsioon on saanud valmis analüüsiga, milles öeldakse, et kui tööandja on saanud riskianalüüsi tulemuseks, et vaktsineerimise nõue on vältimatult vajalik ning vastanud eelnevatele küsimustele jaatavalt, siis saab kõne alla tulla ka töötajatelt vaktsineerimise tõendi küsimine.

Võimalik põhiseadusriive

Töökeskkonna juristi Ille Nakurt-Murumaa sõnul on aga tööinspektsioon jõudnud ekslikule järeldusele, et respiratoorsete viirusnakkuste puhul on vaktsineerimine ainus ja vältimatu lahendus. „Tööinspektsiooni pakutud lahendus on pealiskaudne ja lubamatu põhiseadusriivega,“ väitis ta.

Nakurt-Murumaa tõi välja, et praegu peab ka ainult ühe töötajaga ettevõte tegema töökoha riskianalüüsi. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõtte ja sätte kohaselt peab tööandja iga töökeskkonnas tuvastatud ohuteguri puhul liikuma nii:

1.         Ohuteguri kõrvaldamine

2.         Kui kõrvaldamine pole võimalik, siis töökorralduslikud ja tehnilised abinõud (nt. ventilatsioon, UVC-kiirgus)

3.         Individuaalsed kaitsemeetmed (s.h. immuniseerimine, isikukaitsevahendid).

„Jõudmaks järeldusele, et vaktsineerimine vaktsiinvälditavate haiguste puhul üldse saaks olla üks riskianalüüsis välja toodud sekkumismeede, peab tööandja kõigepealt tõendama, kas ta on p. 1 ja p. 2 meetmed rakendanud, ehk kuidas on tagatud ruumide õhuvahetuse piisavus jms,“ rääkis ta.

Edasi tuleb tema sõnul arvestada, et vaktsineerimisega võrdväärsel pulgal on isikukaitsevahendid. Respiratoorsete viirushaiguste nii nagu ka õhklevi- ja piisklevi bakteriaalsete nakkuste (nt. tuberkuloos vms) puhul on meil olemas äärmiselt tõhusad isikukaitsevahendid – FFP2 ja FFP3 respiraatorid. 

„Seega peaks tööandja enne vaktsineerimisnõude esitamist tõendama ka, miks tema arvates respiraatorid, mille tõhusus standardi järgi on kuni 99% ei sobi ja vaktsineerimine on parem. Arvestades, et praegu turul olevate covid-vaktsiinide tõhusus on igal juhul madalam kui eelnimetatud kaitsemaskide oma, siis ei saa kuidagi jõuda järeldusele, et vaktsineerimine on kohustuslik,“ väitis töökeskkonna spetsialist.

Enne maskid, siis tõendid

Tema arvates on siiski erandjuhtumeil võimalik ka töölepingu lõpetamine. Kõne alla võiks tulla sellised tööd, kus tööandja kas ei saa nakkusohtu kõrvaldada või tööandja ei saa objektiivsetel põhjustel rakendada töökorralduslikke ega tehnilisi abinõusid (nt. töötab töötaja tööandja mõjupiirkonnast väljaspool – s.t. väljaspool tööandja ruume). Samuti töö iseloomu või eripärade tõttu ei saa töötaja kasutada isikukaitsevahendeid (ennekõike kaitsemaski).

„Kõik need tingimused peavad esinema üheaegselt, alati tuleb kõik need enne läbi mõelda kui vaktsineerimise nõudeni jõuda. Muudel juhtudel on vaktsiini kõrval võrdväärsena isikukaitsevahendid ning seaduse kohaselt peab tööandja need töötajale andma,“ kinnitas Nakurt-Murumaa.