"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Loomaaia pilvemetsas saab peagi läbi Kagu-Aasia looduse rännata (0)
16. august 2021
Loomaaia pilvemetsa kavand.

Loomaaias äsja nurgakivi saanud pilvemets lubab ette kujutada, milline näeb välja Aasia vihmamets. Sinna tulevad koobas, tunnel, kasvuhoone, mets ja terraarium, ning lõike saab jälgida ka väikesest restoranist.

Loomaaia direktori Tiit Marani sõnul kujuneb väljapanekust justkui rännak läbi Kagu-Aasia. “Olulisim on seal kasvuhoone, kuid kogemuse saamisel mängivad olulist osa ka sissepääsust vihmametsani viiv tunnel, kasvuhoonele järgnev interaktiivne galerii ning söögikohast vihmametsale avanevad vaated,” rääkis Maran.

“Lisaks loomade tutvustamisele soovime külastajatele luua tervikpildi vihmametsast. Peame oluliseks näidata elusolendeid nende keskkonna osana, tekitades külastajale mõistmise metsa osade seotusest ja suhetest. Olulised pole vaid üksikud loomad puurides, vaid ka nende elupaiga terviku tajumine kogu oma rikkuses. Pilvemets on hoopis teiselaadne, kui me siiani oleme asju teinud, ja see muidugi tähendab, et tegu on väljakutsega. Väljakutseid on olnud ja saab olema veel, aga igavat asja ongi ju mõttetu teha.”

Pilvemaja puhul – millesarnast pole kusagil mujal – on kasutatud zoodisainerite abi, kes ongi haritud selleks, et disainida üht väljapanekut. Marani sõnul plaanib ka Helsingi uhke vihmametsa ehitamist, aga neil olevat see veel algstaadiumis. “Meie oleme ette jõudnud,” mainis ta.

Pilvemaja annab Marani kinnitusel eeskuju, milliseks võiks loomaaed kujuneda. “Tallinna loomaaed on suurem kui Tallinna linn,” lausus Maran, “seda oma tähenduselt meie kultuurikontekstis. Et ta hakkaks järjest rohkem muutuma regioonis märgiks, mis on oluline. Ma olen alati toonud võrdluse Praha loomaaiaga, mis on praegu terves regioonis oluline märk suunast, kuhu minnakse.”

Suurem kui linn ise

Linnapea Mihhail Kõlvart oli nõus Marani väitega, et loomaaed on suurem kui Tallinna linn. “Loomaaed on mõnes mõttes terve maailm, seda küll kontsentreeritud kujul,” lausus linnapea.
“Eesmärk ongi ju avada inimestele maailm, mis on nii suur ja samas nii huvitav. Tänaseks on võib-olla kahjuks teine eesmärk tekkinud – avada selliseid kohti ja nähtusi, mida maailmas enam ei eksisteeri. See on tähtis sõnum inimestele. Vaadake, kui rikas maailm tegelikult oli ja mis võib juhtuda.”

Loomaaia direktor tõstis veel esile, et tulevasest restoranist saab jälgida ka Tiigriorgu. Ühel pool oleks talvel pimedal ajal roheline vihmamets, ja kui on lund, siis on teisel pool lumes tiiger lesimas. “Saad juua oma kohvi, vaadata ühele ja teisele poole ning mõelda, kui erinev see maailm on,” mainis ta.

Linnapea ütles, et tänapäeval ei ole loomaaed ainult teadus, haridus ja meelelahutus, vaid see on ka sõnumitooja. “Pilvemets on hea näide. Nende osakaal maailma ökosüsteemis väheneb iga aastaga ning võib juhtuda, et seda enam varsti polegi, jääb vaid Tallinna loomaaeda. Tahaks muidugi uskuda, et seda ei juhtu. Aga see ei juhtu vaid sel juhul, kui muutub inimeste käitumine ja arusaamad. Mitte ainult kuskil Kolumbias, kus on maha võetud 90 protsenti pilvemetsadest, vaid ka siin – meil Eestis ja Tallinnas. Ka meil on, mida kaitsta ja mille eest seista.”

Kõlvart tõdes, et Tallinna loomaaed teeb tänuväärset tööd loodushariduses, liigikaitses ja teaduses, ning seda ka rahvusvaheliselt. “Kahtlemata loob uus hoone selleks oluliselt paremad tingimused ja võimalused,” lausus ta. “Kuid loomaaed on ka populaarne pereturismi sihtkoht ning usun, et pilvemetsast kujuneb atraktiivne külastuspaik nii eestimaalaste kui ka välisturistide seas.”

Ehitus õpetas loojaid

Projekteerija, ConArte juhatuse liige Tiina Vilberg kiitis tellijat. “Ega meie ei teadnud neist vihmametsadest, sealsest floorast ja faunast midagi,” lausus ta.

“Zoodisainerid olid teinud suurt tööd, nad olid mõttelise ruumi vihmametsa loomadele juba sisustanud. Sealt tuli juurde botaaniline pool. Tegutsesime käsikäes meie sisearhitekti Kadri Pärtelpoja, loomadisainerite, psühholoogide ja botaanikutega, meie arhitekt Martin Lepplaan kogu selle informatsiooni keskel. Maastikuarhitekt Ragne Sauman tegi botaanilist poolt.”

Vilberg lausus, et VP Projekti insenerid olid tasemel kliimateemades, Kliimakonsult osales aga aktiivselt niiske õhu loomisel hoonesse. “Projekteerimise käigus oli väga põnev loomapsühholoogia teema,” lausus ta. “Inimestelt võid sa küsida, kas ta tahab seda või teist, aga meil käis kõik läbi filtri. Ei saanud ju ühegi toreda loomaga vestelda. See oli hoopis teistmoodi kogemus.”

Pilvemets läheb maksma ligi 5,3 miljonit eurot. See valmib järgmise aasta 30. juuliks, kuid külastajatele avatakse paik 2023. aasta aprillis, sest taimed-loomad vajavad aega kohanemiseks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.