"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Kirjanik Peeter Helme süüdimõistmine jõustus (0)
17. august 2021
Rene Suurkaev

Kirjanik Peeter Helme süüdimõistmine lapseealise seksuaalse ahvatlemise kõlbmatus katses jõustus, sest riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele, vahendas BNS. Kuna riigikohus vandeadvokaat Raul Ainla kaebust ei aruta, siis jõustus Tallinna ringkonnakohtu 10. juuni otsus, millega jäeti muutmata varasem Harju maakohtu otsus.

Ringkonnakohus ei rahuldanud juunis kaitsja Raul Ainla kaebust ja jättis muutmata Peeter Helmele mõistetud tingimisi ühe aasta, kolme kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega kaheaastase katseajaga. Kohus kohustas katseajal Helmet järgima kontrollnõudeid, sealhulgas osalema sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on tema süüdistuses nimetatud süütegude edasine ära hoidmine.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, leides mh, et maakohus tuvastas õigesti, et Helme tegutses lapseealises suguelu vastu huvi tekitamisel otsese tahtlusega.

Ütluste ebausaldusväärsus

Kaitsja tõi kohtus välja, et Helme arvates suhtles ta internetikeskkonnas täisealise isikuga, kes kasutas kasutajanime “Marleen12” ega võinud seetõttu teada, et tegelikult mängib ta rollimängu lapseealise isikuga. Kohtud selle väitega ei nõustunud ning jõudsid järeldusele, et süüdistatava väited vestluspartneri noorusest ja tema vanusest ei ole tõenditena usaldusväärsed. Helme ütluste ebausaldusväärsust kinnitasid ilmekalt ka kohtuistungil uuritud jälitustoimingu protokollis sisalduvad vestlused.

Ka asjaolu, et süüdistatav ise kasutas enda kasutajanimes oma tegelikku vanust, pidi ta ka eeldama, et kasutajanime “Marleen12” all esineb vestluses 12 aastane tütarlaps. Seda tõendas kohtu hinnangul ilmekalt juba Helme poolt alustatud esimene vestlus, kus süüdistatav esimese asjana küsis, mis nii noore tüdruku siia toob. Seega kohtu hinnangul oli Helme teadlikuks ja tahtlikuks sooviks suhelda just alla 14 aastase isikuga.

Kuigi maakohus luges süüdistatava ütlused tõenditena ebausaldusväärseteks ega arvestanud nendega otsuse koostamisel, märkis ringkonnakohus lisaks, et ükski kohtus hinnatud tõenditest ei kinnitanud Helme ütlusi rolli/arvutimängust, kus tema arvates ka teine täiskasvanust osapool mängis lapseealise rolli. Ka ei osanud süüdistatav kohtuistungil kohtu küsimusele vastates nimetada ühtegi arvutimängu, kus vestluspartnerite vahel toimuks suhtlus seksuaalsetel teemadel.

Vestluspartneri ahvatlemine seksuaalsele tegevusele

Kaitsja tõi apellatsioonis veel välja, et kuivõrd süüdistatavale kuuluvatelt andmekandjatelt ei leitud viiteid alaealisi isikuid erootilises/pornograafilises situatsioonis kujutavale materjalile, tõendab see Helme soovimatust ahvatleda vestluspartnerit seksuaalsele tegevusele. Sellise spekulatiivse seisukohaga kohus ei nõustunud. “Lapspornole viitava materjali puudumine süüdistatava andmekandjatel ei lükka ümber P. Helme süüd lapseealise seksuaalses ahvatlemises ega kinnita kaitseversiooni süüdistataval igasuguse seksuaalse huvi puudumisest lapseealise isiku vastu,” märkis ringkonnakohus.

Ka märkis ringkonnakohus, et ühestki jälitustoimingu protokollis kajastatud vestlusest ei nähtunud, et kasutajanime “Marleen12” all vestluses osalenud politseiagent on Helmet provotseerinud seksuaalteemadel vestlema. Jälitusprotokollis kajastatud vestlustest nähtus üheselt, et vestlusi seksuaalteemadel lapseealisega alustas alati esimesena just Helme mitte politseiagent.

Politseiagendi kaasamiseks andis seadusliku aluse kriminaalasja algatamine. Mistõttu ei olnud politseiagendi tegevus suunatud mitte Helme provotseerimisele karistusseadustiku paragrahvi 179 lõige 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu toime panema, vaid politseile laekunud informatsiooni kontrollimiseks, mis puudutas 2019. aastal internetikeskkondades erinevate isikute poolt alla 14 aastaste lastega seksuaalsetel teemadel vestluste ja seksuaalse sisuga failide vahetamist.

Rahaline karistus ei täida eesmärki

Kaitsja vaidlustas apellatsioonis ka Helmele mõistetud karistust, leides, et süüdistatava karistamine tingimisi vangistusega koos kontrollnõuete kohaldamisega ei ole põhjendatud ja taotles kohaldada kergemat ehk rahalist karistust. Alternatiivselt taotles kaitsja mõista vabadusekaotuslik karistus ilma kontrollnõudeid kohaldamata. Kohtu hinnangul ei täida aga Peeter Helmele mõistetav rahaline karistus karistuse eesmärke, mistõttu on vajalik mõista karistusena vangistus.

Kriminaalasja materjalidest ka nähtub, et kogu kohtumenetluse vältel on Helme enda tegevust õigustanud ega ole mõistnud, et temast lähtunud seksuaalne huvi lapseealiste vastu ohustab lapseealise normaalset vaimset- ja seksuaalset arengut.

Seega  ei pidanud ringkonnakohus võimalikuks Helme osas juba veidi alla sanktsiooni keskmäära mõistetud karistuse kergendamist. Kohus leidis, et on põhjendatud, et süüdistatava puhul on võimalik kohaldada mõistetud karistusest tingimuslikku vabastamist, allutades ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Nii kriminaalhooldaja poolne järelevalve kui ka kohustus osaleda katseajal sotsiaalprogrammis, milles osalemise vajalikkuses ka kaitsja tegelikult ei kahtle, on kohtu hinnangul koostoimes kahtlemata vajalikud hoidmaks ära Helme poolt talle süüdistuses esitatud tegevuse või sellega sama liiki süüteo edasise toimepanemise.    

Mullu detsembris pidas politsei Postimehe endise peatoimetaja Peeter Helme lühiajaliselt kinni, kuid tema vahistamise taotlemist ei pidanud prokuratuur vajalikuks.

Uurimise lõppedes sai Helme süüdistuse selles, et ta ahvatles seksuaalselt mullu 8.–10. oktoobrini interneti jututoas “Armastuse saal” end 12-aastase Marleenina esitlenud politseiagenti.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.