„Kuidas on olukord bussipeatustes, kas need on valgustatud ja kas seal on turvaline,“ rääkis tänasel linnade ja valdade päeval peetud ettekandes „Elukeskkond, naised ja mehed“ Tallinna Ülikooli dotsent Barbi Pilvre. „Avaliku ruumi planeerimisel tuleb rohkem arvestada soolist aspekti. Naiste vajadused linnaruumis on teistsugused, seda nii liikumise, transpordi kui ka turvalisuse seisukohalt.“

Tänasel linnade ja valdade päeval peetud ettekandes „Elukeskkond, naised ja mehed“ rääkis Pilvre, et linna planeerimisel tuleb lisaks lastele ja vanuritele rohkem tähelepanu pöörata ka soolisele elemendile. „Näiteks kasutavad ühistransporti rohkem pigem naised kui mehed,” rääkis ta. “Ühistranspordi süsteemi korrastamisel on olulised, et naised, kes käivad tööl, poodides või lastega saaksid mugavalt ühistransporti oma suurte kottidega siseneda ja sealt väljuda.“ 

Naistel tekivad erinevad vajadused linnaruumi kasutamisel. „Kuidas on olukord bussipeatustes, kas need on valgustatud ja kas seal on turvaline. Linnas koristatakse lumi enne ära ikka sõiduteelt ja alles seejärel, kui naised ja lapsed on saanud lumehanges ukerdada, et bussi peale saada, jõutakse ka kõnniteedeni,“ märkis Pilvre.

Tähtis on ka keskkonnaaspekt, et linnaruumis oleks asfalt ja rohelus tasakaalus. „Narva maanteel Tallinna ülikoolist kuni Viru keskuseni kogevad jalakäijad, kes on enamuses ikka naised, üsna vaenulikku linnaruumi, kus võimutsevad autod ning kus ei saa end tunda turvaliselt,“ tõdes ta.

Pargid on olulised jällegi lastega peredele ja jalakäijatele ning need võiksid olla senisest turvalisemad. „Tore kui meil oleksid olemas pargivahid, et eemale hoida nn õllesõpru. Siis tunneksid ka naised, et pargid on rohkem neile mõeldud.“

Ta tõi näiteks Maarjamäe memoriaali, mille juures pole korralikku tualetti ega käte pesemise võimalust. „See-eest on kõrval kohe suur lepavõsa, milles mehed käivad oma asju ajamas. See on väga ebamugav eriti vanemas eas naistele, kes pigem mõtlevad sealt kiiresti lahkumisele.“

Samast valdkonnast on Pilvre sõnul ka korralikud terviserajad, mis on küll hästi hooldatud, aga kus pole tualette. „Alati ei käi, eriti lastega põõsa taga asja ajamas.“

Halvaks näiteks on ka kortermajade rasked uksed, mida pole võimalik hästi lahti hoida ega majja mugavalt rattaga sisse minna. „Rohkem iseavanevaid uksi!“ märkis ta.

Pilvre kutsus avaliku ruumi aruteludel edaspidi alati rohkem arvestama ka naiste vajadustega transpordi, valgustuse ja turvalisuse osas.

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle Merike Papp ütles, et tööturg on jagunenud meeste ja naiste töödeks. „Tihti nendes valdkondades, kus töötavad mehed, on ka kõrgemad palgad,“ lausus ta. „Naiste ja meeste ajakasutuses on suured erinevused. Ent ma usun, et Eesti areneb ja liigume teiste riikidega ühes suunas.”

“Eestis ka pooled abielud lahutatakse ja statistika järgi on laste keskmine vanus üheksa aastat kui pered lagunevad. Tavaliselt jäävad emad lastega siis üksi ja neist tekib suur riskigrupp, keda vaesus tõneäoliselt tabab,” sõnas Pilvre.

Kuid kas ka poliitikas on naistel keerulisem? “Ikka on,” lausus Papp.  “Ega meestel ka lihtne pole, kuid kui te räägite poliitikas tegutsevate naistega, siis nad oskavad tuua välja palju barjääre, millega neil soo tõttu võidelda tuleb,” lisas ta.