"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Igor Gräzin: ma ei ole enne ega pärast näinud, et tank jääks punase tule taga seisma (0)
20. august 2021
Albert Truuväärt

„Lihtsalt kui te lähete mööda Moskva tänavaid putši ajal, siis tõsteti raadioaparaadid lahtiste akende peale ja sealt mängiti muusikat alates Elvis Presleyst lõpetades ABBAga,“ meenutas augustikuud Moskvas Igor Gräzin, kes  oli tol ajal NSV Liidu rahvasaadik.

„Üks näide, mida ma olen korduvalt toonud ja ma olen valmis kordama,“ lausus ta. „Eripära seisnes selles, et aru saada, kuidas putš käis. Ma ei ole enne näinud ega pärast näinud, et tank jääks punase tule taga seisma.“

Gräzin kinnitas, et Tallinnas oli asi ikka päris kole ja oli ka hirm ning seal tegutsemine eeldas julgust. „Vastupidiselt sellele oli Moskvas kaks meeleolu. Üks oli viha. Inimestel oli hing täis, et mis pulli te siin teete. Ja teiseks täiesti humoorikas, naljakas olemine. Lihtsalt kui te lähete mööda Moskva tänavaid putši ajal, siis tõsteti raadioaparaadid lahtiste akende peale ja sealt mängiti muusikat alates Elvis Presleyst lõpetades ABBAga. Ja teine raadio oli sealsamas kõrval, sealt tuli lihtsalt venekeelne „matiga“ sõim kogu selle putši aadressil. See oli see Moskva meeleolu.“ 

Moskvas ka kogu see väline olek ei olnud nii hirmus kui Tallinnas, arvas Gräzin. „Ma täiesti kujutan ette, et mööda Tartu maanteed alla sõitev tank ja eriti mitut tanki, on päris kole vaatepilt. Moskvas Kutuzovi prospektil, kus on kolm rida ühes suunas, kolm teises, on tank lihtsalt üks tikutops. Mitte midagi erilist.“  

Gräzin ütles, et ta läks nende tankistide juurde juttu ajama. „Tankist tõmbas luugi lahti ja ma küsin, kust te olete. Vastati, et Kantemiri nimeline tankidiviis. Mina olen vanemleitnant ja reservohvitserina olin ma just Kantemiri diviisis,“ rääkis ta. „Küsisin, kas kolmanda pataljoni söökla on veel alles, et meie ajal ta lagunes. Suhe selle tankistiga oli kohe hoopis teistsugune, ikkagi oma inimene. Nemad sattusid ka Moskvasse vastu oma tahtmist ja nüüd tuleb inimene, kes teab kuskohast nad on. Oli täiesti selge, et kogu see putš kukub väga kiiresti läbi, sellepärast et neil puudus igasugune toetus rahva poolt. Ja neil ei olnud ka mingisugust normaalset käsku antud, mida teha. Tankistid ei teadnud, mis juhtuma hakkab. Siin olid sajad tuhanded inimesed väljas, kui tankitornist Jeltsin luges ette deklaratsiooni, millega ta saatis selle hunta „kukele“.  

Putši kohta ütles Gräzin, et see oli mõttetu, sügavalt mõttetu ettevõtmine. Oli näha, et see ei saa igavesti kesta. „Oli selge, et see asi ei jookse välja. Ja nagu vanem kolleeg Kaido Jaanson, kes oli uue ajaloo õppejõud, pärast seda putši ütles, et venelased ei oska midagi teha, nad ei oska isegi putši korraldada.“  

Mai Kolossova: ei olnud hirmu, oli ainult tahe 

Mai Kolossova oli Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu liige ja sealse tervishoiu- ja sotsiaalhoolduskomisjoni esimehe asetäitja. Tema meenutas, et mitte mingisugust hirmu ei olnud, oli ainult tahe – peab saama tehtud. „Mis nad mökutavad nii kaua? Tõesti vahepeal oli niimoodi, et ajas südame täis, et me ei saanud kokkuleppele teksti suhtes. Ja see võttis aega. Aga ma arvan, et Marju Lauristini osa siin oli väga suur, ta oskas need otsad kokku tõmmata ja tehti ära.“ 

Kolossova ütles, et oli ka neid, kellel oli hirm. „Vaene kadunud Lebedev, väga kena mees. Tuli, ta oli väga ärritatud ja ütles niimoodi. „Mis sa mõtled, Mai? Muidugi kardan. Kui viiakse teid, siis ka meid, keegi ei hakka vahet tegema.“ Tema oli ju selline, kes teadis rohkem kui näiteks mina. Ta teadis, mida karta.“ 

Enn Tupp: öeldi, et ärge jääge siia, mõni kamp võib teile turja lüüa 

Enn Tupp oli aastatel 19901992  Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, olles riigikaitsekomisjoni esimees ja haldusreformikomisjoni liige. Tupp kinnitas, et „Oli selline tunne, et kõik võib juhtuda igasugusteks võimalusteks oldi valmis. Aga kord  juba oldi sellel teel ja sealt enam polnud võimalik pöörata,“ kinnitas ta.

Tupp lisas, et ta ei mäleta, et oleks tulnud süngesse meeleollu vajumisi. „Tegevus käis kogu aeg, kogu aeg oli midagi ees, mingid eelnõud käisid pidevalt. Aga ega meil edasi ju kergem polnud. Pärast seda septembris ja oktoobris oli kogu seadusandlus vaja teha ja oli vaja selgeks vaielda asjad. Mõnda neist vaieldakse tänaseni.“ 

Kõige ärevamaid aegu meenutades, ütles Tupp, et mäletab seda, kui ta oli Saaremaal ja ärkas Karujärve ääres kämpingus. “Raadio hakkas mängima ja kuulsin, mis Moskvas toimub. Mõtlesin, et ma olen sellest asjast nii kaugele, ma pean Tallinna nii kiiresti tagasi saama, kui vähegi võimalik. Saigi siis tuldud. Olime hotellis Kungla ja meile öeldi, et ärge jääge siia. Mõni kamp võib teile turja lüüa. 

Siis ma ütlesin, aga mis edasi teha, kui nii juhtub. Auto oli valmis, et põgeneda kuhugi, mingit konkreetset kohta polnud. Kujutan ette, et midagi samasugust toimus 1941. ja 1944.aastal. Seekord läks meil õnneks.“ 

Irina Raud: korraga tänavatelt eikuskilt tulid rahvast ja kõik läksid Toompeale

Irina Raud oli aastatel 1989 – 1991 Tallinna peaarhitekt ja Tallinna abilinnapea. Ta kinnitas, et on väga tänulik Hardo Aasmäele. „Ta kutsus mind, täiesti ebaprofessionaalset poliitikut, arhitekti ja ütles – tule, sa ei ole kellegagi seotud, ei ole kellelegi midagi võlgu. Sa saad teha ja mõelda, mida tahad. Kui ma tagantjärgi mõtlen, siis see oli väga huvitav aeg ja ka sellepärast hea, et siis ei olnud parteipoliitikat – siis oli linnapoliitika. Sellest ma tunnen tegelikult suurt puudust. Tahaks, et, et meil mitte partei suunaks riiki, vaid riik oleks kuidagi rohkem rahvaga seotud. Ja et linn oleks oma poliitikas sõltumatu sellest, kes seda parasjagu juhib.“   

Irina Raud meenutas, et ta ei saa öelda, et oleks tol ajal mõelnud, et teeb suurt asja. „Jah, seda oli lihtsalt vaja teha. Kui Savisaar kutsus kõiki Toompeale ja me seisime Hardoga linnavalitsuse trepikojas, vaatasime, kuidas korraga tänavatelt eikuskilt tulid rahvast, kõik läksid Toompeale. See oli võimas.“ 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.