"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Ratas: iseseisev Eesti riik on osa meie rahvuslikust DNA-st (0)
20. august 2021
Mats Õun

Riigikogu esimees Jüri Ratas märkis Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäevale pühendatud riigikogu ja 20. Augusti Klubi pidulikul istungil peetud kõnes, et iseseisev Eesti riik on osa meie rahvuslikust DNA-st.

Ratas juhatas oma avakõne sisse taassündinud Eesti esimese presidendi Lennart Meri ühe tõdemusega – saatesõnas raamatule “Eesti identiteet ja iseseisvus” kirjutab ta, et “kogu Eesti ajaloo mõte on olnud enesemääramisõiguse teostamine, iseseisvuse taastamine ja suveräänse riigi rajamine.”

“Nii on see tõesti olnud. Iseseisva riigi loomisega tuldi toime Esimese maailmasõja järellainetuses 24. veebruaril 1918, mis tõi maailmakaardile eestlaste kõrval mitmed teisedki seni peaaegu nimetud rahvad, muutes nad rahvusvahelise õiguse subjektideks. Kümmekond aastat enne seda ei söandanud aga veel keegi avalikult kõnelda eestlaste omast riigist. Mis ei tähenda, nagu poleks sellest juba pikalt unistatud,” rääkis Ratas. 

“Nii, nagu ei saadud 1908. aastal tõsikindlalt ette näha Eesti riigi sündi, ei saadud ka ette näha sünnist kakskümmend kaks aastat hiljem aset leidnud riigi hävingut, järgnevat viitkümmet aastat okupatsiooni, ammugi seda, et veel riigi sünniga samal sajandil tuleb hakata riiklust taastama. Aga just selle, rahvalt saadud Eesti riigi taastamise mandaadiga tulid 1990. aastal Toompeale need riiginaised ja -mehed, kes poolteist aastat hiljem, 20. augustil 1991 võtsid vastu ajaloolise otsuse “Eesti riiklikust iseseisvusest”,” ütles ta.

Ratas märkis, et ajalooline on see otsus põhjusel, et sellega mitte ainult ei võidetud tagasi oma riik, vaid võideti tagasi ka oma ajalugu, mis, nagu Meri öeldust selgub, oli olnudki üks pikk tee eestlaste iseolemise kehtestamiseni.

“See võib kõlada paradoksina, ent sama otsusega pärandati järgnevatele põlvkondadele nende tulevik. Nõnda olite teie, 20. Augusti Klubiks ühinenud rahvasaadikud, oma tegevusega nii taastajad kui ka meie praegustele otsustajatele tuleviku väravate avajaks. Seda, teile kuuluvat au ja meie tänu Eesti aja jätkumist tagava esimese müürikivi asetamise eest, ei väära enam miski,” ütles Ratas.

Tema sõnul peavad seda riigimüüri edasi ehitama kõik järgmised riigikogu koosseisud ja poliitikute põlvkonnad, et ajaloo kohati ülekohtuseid käike leevendada ja tahtmatut ebaõiglust vajadusel tasandada ning kõik Eestimaa inimesed peavad saama oma riiki usaldada ja tunda, et Eesti seisab ka nende eest. 

“Neile põlvkondadele, kellele mainitud ajaloolised hetked jäävad lapsepõlve, või koguni, kes on sündinud ja sünnivad iseseisvas Eesti Vabariigis; neile, kelle õlul lasuvad täna meie ühist tulevikku mõjutavad otsused ja teod, on küsimus “kas sellist Eestit me tahtsimegi?” juba ette ära vastatud.Jah, me tahtsime, tahame jätkuvalt, et iseseisev Eesti riik oleks osa meie rahvuslikust DNA-st, et ta toimiks eesti keele ja kultuuri tagatisena, nagu see ka põhiseaduse preambulis kirjas,” arvas Ratas.

“Me tahame, et Eesti riik oleks õdus ning armastatud kodu mitte ainult siin maanurgas aastasadu elanud rahvale, vaid kõigile neilegi, kes sidunud oma elu ja saatuse Eestiga, kellele Eesti on meiega sarnaselt südameasjaks,” kinnitas ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.