"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
aastal 2024 sõidab tallinnas kuni 200 vesinikubussi Eesti ettevõtete konsortsium teeb ettevalmistusi rohevesiniku laialdaseks kasutuselevõtmiseks (0)
25. august 2021
Tallinna Linnatransport AS juhatuse esimees Deniss Boroditš. Foto: Albert Truuväärt

„Aastaks 2025 loodab Tallinna Linnatransport AS jõuda olukorrani, kus Tallinna tänavatel ei sõidaks enam ühtegi diiselbussi. Pikemas perspektiivis soovime käia kaasas tehnoloogia arenguga ning olla valmis vesiniku ja elektribusside kasutuselevõtuks,“ ütles TLT juhatuse esimees Deniss Boroditš.

Rohevesiniku tootmisest, tarnimisest ja tarbimisest huvitatud Eesti ettevõtteid ühendav Vesiniku Tootjate ja Tarbijate Liit plaanib lähiaastatel välja arendada tervikliku rohevesiniku väärtusahela, mille tulemusel pannakse rohevesiniku peal sõitma suur osa Tallinna linnaliinibusse ning rajatakse vesinikul töötav rongipraamlaev ja vesiniku tanklavõrgustik.

Pealinna ühistransport saab heitmevabaks

„Eesmärk on muuta Tallinna ühistransport aastaks 2035 heitmevabaks ning taastuvenergia põhiseks. Tänaseks oleme saatnud liinidele juba 200 gaasibussi; veel 150 surugaasil sõitvat bussi lisanduvad järgmisel aastal. Lisaks hiljemalt 2023. aasta suveks toome Tallinna tänavatele 15 elektribussi. Järgmise sammuna loodame projektis osalemise kaudu soetada võimalusel kuni 200 vesinikul sõitvat busse aastaks 2024,“ lisas Boroditš.

Liidu liikmeteks on rohevesiniku tootmise, tarnimise ja tarbimise tervikahela kontseptsiooni elluviimist juhtiv OÜ Green Technologies Development, vesiniku tootmist arendav H2Electro OÜ, vesinikpraami kasutuselevõtmist ettevalmistav Paldiski Sadamate AS ning suruvesinikul töötavate linnaliinibusside hankimist ja käitamist plaaniv AS Tallinna Linnatransport. Liiduga on plaanitud liituma veel vesiniku tankimistaristut arendav kütusefirma.

Teisipäeval allkirjastasid liidu liikmed koostöömemorandumi, mis projekti vedava Green Technologies Developmenti juhatuse liikme Erik Laidvee sõnul annab kõikidele partneritele võimaluse ühiselt realiseerida oma ärilisi huve ning püstitatud eesmärke.

„Fossiilsete kütuste kasutamise aeg saab varsti läbi ning meie majanduse konkurentsivõime tagamiseks on vesiniktehnoloogial peamine roll. Meil on ühiselt olemas teadmised ja pädevus, et ellu viia projekt, mis hõlmaks terviklikku vesiniku tootmise, tarnimise ja tarbimise ahelat ja sellega seotud teadus-ja arendustegevust,“ lisas Laidvee.

Vesiniku tootmiseks Eestis käivad juba arendustööd

Esimene eesmärk on H2Electro eestvedamisel panna käima kohapealne rohevesiniku tootmine. „Oleme juba alustanud elektrolüüserite-alase teadus-ja arendustegevusega ning soovime ehitada innovaatilise Eestis välja töötatud elektrolüüseri pilootseadme. Sellel eesmärgil sõlmisime hiljuti teadus- ja arendustöö lepingu ka Tartu Ülikooliga, kelle juhtimisel elektrolüüserit ehk päikese- ja tuuleenergiat vesinikuna salvestavat seadet ehitama hakkamegi,“ lisas H2Electro juhatuse liige  Henrik Hal.

Kavandatava elektrolüüseri makett.

Plaanitava elektrolüüseri esialgne võimsus saab olema 48 megavatti, millega on võimalik aastas toota kuni 9000 tonni vesinikku. Hilisemas kahes etapis on plaanide realiseerimisel võimalus võimsust suurendada veel kokku 48 megavati võrra ehk 24 megavatti korraga.

Projekt näeb ette, et vesiniku veeldamise järgselt suunatakse toodetud vesinik laevade punkerdamiseks ja maismaa logistikaks vastavatesse terminalidesse. Maismaal on kavas vesinik suunata Tallinna Linnatranspordi eeldatavalt 2024. aastaks soetatavate liinibusside käitamiseks ning tanklavõrgustiku kaudu jaetarbimisse.

Lisaks hakkab projekti realiseerudes tänu vesinikku kasutavale rongipraamlaevale Paldiski Põhjasadamat läbima täiendavalt 3 miljonit tonni kaupa aastas, millest 2 miljonit tonni on plaanitud alates 2024. aasta teisest poolest liikuma Soomest Paldiskisse ning sealt Rail Baltica trassi kasutades Läti ja Leedu kaudu Poolasse.

Projekti investeeringute maht on eeldatavalt 380 miljonit eurot, millest osa on plaanitud edu korral katta Euroopa Innovatsioonifondi esitatava taotluse abil.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.