"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
läänemere konverents Lained lammutavad hoogsalt Tallinna ja lähiümbruse randu, aga ülisuurt veeuputust veel karta pole (0)
26. august 2021

„Läänemeri on siiski rahumeri ja ookeani veetaseme tõusu suhtes seni praktiliselt immuunne. Meie kohalik jää katab ära suurema osa probleemidest,“ ütles Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere Läänemere päeva raames peetud ettekandes. „Probleemid on lokaalsed  ja võib-olla mõnikümmend, kõige hullem mõnisada peret võib-olla paarikümne aasta jooksul kaotab oma kodukoha, aga massilisi infrastruktuuri kahjustusi ei ole oodata.“

Vaata galeriid (44)

Rannik on Soomere sõnul väga oluline sellepärast, et rannikuvöönd, täpsemalt murdlainete vöönd, on tegelikult tavatingimustes kõige energiarikkam paik Maal jäädes alla ainult vulkaanipursetele, maavärinatele ja asteroidilöökidele.

„Meie rannad on aga väga ebatavalised, väikesed ja õrnad ja isegi väga väikesed tormid võivad neid lõhkuda. Meie meri on teistmoodi kui mujal, enamasti loksutab päris vaikselt, vähem kui kümme protsenti ajast on üldse arvestatav lokse ja veerand aasta laine-energiast tuleb kohale viie päevaga ja takkaotsa on veel meie põhjaranniku lahepärad kaitstud paljude tormide eest,“ selgitas mereteadlane.

„Tormid puhuvad meil teatavasti lääne- või edelakaarest. Tähendab seda, et nende areng on, on astmeline. Ja kui me läheme lihtsalt randa ja vaatame, siis see, mida me näeme, sõltub kohutavalt vaatenurgast,“ lisas ta.

Kliimamuutused toimuvad eri paikades erineva mustriga

Soomere sõnul on õhutemperatuur maakeral tõusnud praeguseks ametlikult 0,81 kraadi võrreldes 1950. aastatega, aga temperatuuri tõus on olnud eri maailma osades väga ebaühtlane.

„Kui seda pilti vaadata,  kuidas aastal 2019 mõni kuu oli soojem, mõni kuu külmem, siis me näeme, Donald Trumpil võib täitsa õigus olla, et Põhja-Ameerikas on mitme kuu tulemused palju külmemad, kui pikaajaline keskmine,“ muigas ta.

Kliimamuutused ei toimu Soomere sõnul ühtemoodi ja üheaegselt kogu planeedil, need toimuvad äärmiselt erineva mustriga ja seetõttu tuleb antud teemas pidevalt jälgida mitte ainult Läänemerd, vaid natuke globaalsemalt seda, mis kogu maailmas toimub.

„Umbes viis või kuus korda viimase miljoni aasta jooksul on Maa temperatuur olnud umbes sama soe kui praegu ja on olnud paar korda märksa kõrgem kui praegu. Aga meie võrdleme ennast ikka ju inimese poolt tehtud asjade kontekstis,“ selgitas ta.

Kaitsvat jääd on vähemaks jäämas

„Üks asjaolu, mis meie randasid nähtamatult kaitseb, on jää olemasolu – isegi kui merel on lained, siis jäätunud liiv on sama kõva kui betoon ja summutab veetaseme tõusu, aga kui tormid ja jää tulevad üksteise järgi, siis kahekesi koos toimetades võivad nad natuke kurja teha,“ tõdes Soomere.

„Jääst tulenevalt kulub laevadel rohkem kütust ja tarvis läheb jäälõhkujaid ning kui jää juhtub ikka kõvasti vastu randa tulema, siis need sealsed hooned lagunevad nagu pilpakülad. Viimase puhul on tegelikult probleem selles, et keegi rumal inimene on ehitanud hoone lihtsalt veele liiga lähedale. See ei ole jää süü, see on inimese rumalus.“

Soomere sõnul on maailmameredel jääd vähemaks jäämas, aga see on positiivne ainult teatud vaatenurgast vaadatuna.

„Aastal 2017 läks esimene kaubalaev ilma jäämurdjata üle Arktika ookeani Euroopast Jaapanisse. Nii, et jääperiood lüheneb Arktikas ja lüheneb ka Eestis päris kõvasti. Lühenemine on mingis mõttes hea laevaliiklusele, aga randade seisukohalt on see pigem viitsütikuga pomm. Sest et kui jää enam randa ei kaitse, siis võtavad lained rannast tükke justkui hammustades või lausa nagu labidaga,“ hoiatas Soomere.

Maailmatasemel mereteadlase sõnul ei ole elamine meie rannikul nii ohtlik, kui mitmetes muudes kohtades, aga sellegipoolest kerkib ookeani veetase üsna nobedasti ja see kasv kiireneb.

„Keskmine veetase ja keskmine tuulekiirus ei tapa kunagi. Tapavad ekstreemumid, mis on tõusnud jämedalt 30 sentimeetri võrra 40-50 aastaga. Kui veetase viimase 100 aasta jooksul tõusnud paar millimeetrit aastas, on ekstreemumid tõusnud palju-palju kiiremini,“ tõdes Soomere.

Kogu Läänemere veetase läheb Soomere sõnul vahest nädalateks 60-80 sentimeetrit tavalisest kõrgemale, sest tormid puhuvad kindlast suunast ja kuskil Taani väinade kohal pressivad meie merre nii palju vett sisse, et kogu merevee tase tõuseb ja siis hakkavad Haapsalu ja Pärnu tasapisi uppuma.

Läänemere veetase tõuseb aastas keskeltläbi 4 millimeetrit, aga Läänemere avaosa rannikutel kuni sentimeeter aastas. See puudutab Eestis teistest teravamalt näiteks Pärnu ja Narva piirkondi.

„Läänemeri on siiski rahumeri ja ookeani veetaseme tõusu suhtes seni praktiliselt immuunne. Meie kohalik jää katab ära suurema osa probleemidest. Probleemid on lokaalsed  ja võib-olla mõnikümmend, kõige hullem mõnisada peret võib-olla paarikümne aasta jooksul kaotab oma kodukoha, aga massilisi infrastruktuuri kahjustusi ei ole oodata.“

Läänemere lained kujundavad habrast mereäärt omatahtsi

„Merelained on küll näiliselt pehmed ja armsad, aga nad võtavad liiva justkui labidakese peale ja viivad edasi ja nii tundide ja aastate ja aastatuhandete jooksul. Mida suurema nurga all nad tulevad, seda rohkem nad liiva kaasa liigutavad,“ selgitas Tarmo Soomere.

„Avaookeani rannikul tulevad lained randa peaaegu alati otse. Natuke liiva läheb lõpuks kaduma, aga piki randa kantakse vähe. Aga Läänemere pilt, et millega me tegelikult oleme harjunud, aga ei pane üldse tähele, on selline, et väga harva tulevad lained randa otse. See omakorda tähendab seda, et isegi väikeste lainekõrguste poolt tekitatud transport on väga suur võrreldes ookeaniga. Kusagil Kuramaa rannikul liigub liiva sama palju kui Atlandi ookeani rannikul, kuigi laineid peaaegu polegi,“ märkis teadlane.

Lainete leviku mõju hindamiseks on suisa Tallinna kesklinnas olemas üks polügoon – Aegna saar. „Tormilained sellel polügoonil tulevad ikka selgelt lääne poolt, aga meil olid vahepeal maru head lainegeneraatorid, mida hüüti kiirlaevadeks. Need laevad käisid saarest mööda, aga nende lained tulid teisest suunast. Mõne nädalaga muutus kohaliku settekihi paksus poole meetri võrra ja seda kohas, kuhu torm üldiselt ei jõua,“ märkis Soomere.

„Täpsemate uuringute alusel selgus, et nelja laeva lained liigutasid sellelt rannalt ära kokku seitsesada liitrit liiva ja kruusa, mis on kaks tonni. Ja ühel vaadeldud päeval liigutasid kahekümne laeva lained ligi kaks kantmeetrit liiva ühe rannajoone meetri kohta. Sellest järeldub, et niipea, kui muutuvad meie randu mõjutavaid lained, toimuvad kohe ka muutused meie randades. Ja mitte geoloogilises mastaabis, vaid päevade ja tundidega,“ tõdes ta.

Pirital toimub Soomere kirjeldusel see, et vahest läheb rannast mõne aasta vältel ära 10 000 -15 000  kantmeetrit liiva, mis on väga palju. Mingi teise aastaga tuleb enam-vähem sama palju tagasi ja üldiselt käib liikumine ikkagi ikka üles-alla, edasi-tagasi, lõunast põhja, mööda randa.

„See kõik ütleb, et rand on äärmiselt habras ja reageerib praktiliselt igale vähegi suuremale loksele, nii et tark oleks umbes 40 000 kantmeetrit liiva juurde panna, et kindel olla, et see rand on ilus ka edaspidi. Sama lugu Russalka rannas. Mõnel aastal tuleb juurde, mõnel aastal läheb tohutult ära, ei mingisugust otsest seost ei tuule ega lainetusega. Protsessid on lihtsalt niivõrd mikromastaapsed, et me ei suuda neid veel rehkendada.“

Tulevik on juba käes

Tallinnas ja lähiümbruse randades võib keskmine veetase tänu kõrgetele lainetele tõusta seniste prognooside järgi 60-80 sentimeetrit. „Õnneks ei tule see situatsioon mitte alati koos ülikõrge veetasemega, aga nendes kohtades, kus rand vaatab kas lääne või põhja poole, võib juhtuda, et kaks asja – avamerevee tase ja lainetuse efekt – lihtsalt liituvad. Seetõttu on oluline pöörata märksa suuremat tähelepanu lisaks veetaseme prognoosidele ka lainetuse prognoosile,“ leidis Tarmo Soomere.

„Mul on hea uudis – tulevik on juba kohal. Ja mul on ka halb uudis – see tulevik ei pruugi meile väga meeldida. Ülitugevad põhjatuuled on juba meieni jõudnud, tormiperiood on pikenenud ja tormid kipuvad koonduma teatavatesse klastritesse, mis tõstavad meie merevee taset või tulevad täiesti ebatavalistest suundadest. Mis tähendab seda, et laine levi ja suund eriti tugevates tormides kipub muutuma,“ lisas ta.

„Miks just siin? Me oleme lihtsalt eriti kõva tegija kliimamuutuste maailmas. Ekstreemsed veetasemed kasvavad siin mitte just maailmarekordi tasemel, aga neist mõned on siiski päris maailma tipus.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.