"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
emotsionaalse toeta noored Koroonaaeg kasvatas enesetapumõtetega noorte hulka (1)
27. august 2021
Foto: Pixabay

„Eesti noorte kõrget suitsiiditaset on mõjutanud see, et lapsed pole saanud viimased poolteist aastat korralikult koolis käis, mis tõi omakorda jõuliselt esile viimaste aastate tendentsid. Noored on jäetud ilma emotsionaalse toeta,“ rääkis noorte suitsiidile pühendatud konverentsi järel Laste vaimse tervise keskuse juhataja Anne Kleinberg.

„Neile on ikkagi tähtis vanemate tugi ning kui vanemad või õpetajad seda ei märka või pole märkama õpetatud, siis tuleb see esile veel raskemal kujul. Nooreks olemise aeg on iseenesest keeruline ning kui suured ise märka, et nooruk on sattunud ummikusse, siis ongi probleemid ukse ees,“ märkis ta.

Laste vaimse tervise keskuse ruumes Mustamäe lastehaiglas kõneldi täna võrgustikutööst nooruki ravis. Kleinbergi sõnul ravitakse nende haiglas eeskätt neid lapsi, kes tulevad sinna juba tõsiste suitsiidimõtetega. „Kõigi puhul vaatame, kuidas saame neid ravida. Enamikul kaasneb seejuures ka depressioon ning kasutame vastavaid ravimeetodeid. Raviprotsessi pikkus on keskmiselt aasta. Kõige raskem on esimene poolaasta, kui toimub stabiliseerimine. Täielikuks tervenemiseks, kui noor tunneb ennast juba hästi, kulub ikka aasta,“ tõdes ta.

Lapsevanem saab lapse suitsiidsetest mõtetest aga aru siis, kui noor paistab olevat kõigele käega löönud, väljendab lootusetust ning ka vanem ise ei pääse korralikult lapse jutule. Mõnikord ei olegi seda otse näha, vaid see kajastub läbi lapse sotsiaalmeedia konto või kuuleb seda hoopis tema sõprade käest.

Suurimad probleemid vanemate puhul ongi, et nad ei märka suitsiidset noort teismelist, sest neid pole õpetatud seda märkama. „Kui lasteaialastega käitumist lausa koolitatakse, siis teismeliste vanematele tuleks kiiremas korras teha koolitusi ja jagada õppematerjale, kuidas ära tunda vaimsete probleemidega üleminekueas last ning mil moel nendega käituda,“ märkis keskuse juhataja.

Õige ärakuulamine

Laste vaimse tervise keskuse lastepsühhiaater Ere Vasli ütles, et suitsiidse noore abi algab eeskätt kodust.“ Noort tuleb märgata ja kui tal on niisuguseid mõtteid, siis tuleb temalt küsida. Need mõtted tuleb ära kuulata. Lastevanematel on seda muidugi väga raske teha, kuid ainult nii saab noore inimese mõtteid teada ning hakata seejärel probleemi lahendama.“

Vasli tõi esile, et vanematel tekib sageli küsimus, kuidas me jaksame seda kõike õigesti ära kuulata. Teisalt tekib küsimus, et kuidas leida teisi ärakuulajaid noorte inimeste ümber.

„Vanemal tuleb kõigepealt selgusele jõuda, kui tõsised need suitsiidi mõtted lapsel ikkagi on. Vanematel tuleb siis ise rääkida lastega nii surmast kui ka eneselt elu võtmisest ning selle tagasipöördumatusest. Kui noore puhul on ikkagi tegemist endalt elu võtmise mõtetega, siis tuleb pöörduda kõigepealt perearsti või ka noorte nõustamiskeskuse poole. Kui vanem ikkagi tajub, et noor on iseendale ohtlik ja ta võib ähvardused ka ellu viia ning tema üle ei saa järelevalvet korraldada, siis on ikkagi õigem kohe kutsuda kiirabi,“ soovitas Vasli.

Lastehaiglasse pöördub iga kuu 10-14 suitsiidi kahtlusega noort, kelle puhul võib kahtlustada tõsiseid tagajärgi. Eestis sureb suitsiidi tõttu keskmiselt 10 noort aastas. Kuid noori, kes sellest probleemist on puudutatud, on väga palju.

Ühe suitsiidse lapsega tegeletakse LVTK-s üsna kaua. Kõik algab diagnostikast ja ravi alustamisest. Kui siia lisandub ka niisugune haigus, nagu depressioon ja mitu muud psüühikahäiret, siis selle ravi võtab vähemalt aasta. Siin tuleb veel kokku puutuda lastekaitse, noorsootöötajatega ja perega. „Ühe suitsiidse noore abistamine nõuab osavõttu ja tuge väga paljudelt inimestelt,“ tõdes psühhiaater.

Püüdev võrgustik

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Käthlin Mikiveri sõnul paistab Eesti silma noorte kõrge suitsiidistatistikaga. Uuringute põhjal võib öelda, et noorte suitsiidi põhjused ulatuvad dramaatilistele sündmustele reageerimisest kuni pikemaajaliste psüühikahäireteni välja. „Suitsiid on üldiselt protsess, mis kulgeb pika aja jooksul ning on oluline, et nii kodus, koolis kui ka sõpruskonnas märkaksime seda võimalikult vara. Siis saame õigel aja pakkuda tuge ja ravi. Suitsiid on ennetatav ning kui noor selleni jõuab, oleme jätnud väga palju märke märkamata,“ tõdes ta.

Suitsiidide probleemi saab lahendada mitme osapoole koostöös. Üks pool on see, mida saab teha tervishoid. On olemas võimalikult hea laste ravi ja perede nõustamine. Suur roll on sotsiaalsüsteemil ja haridusel. „Koolis peaks olema tugipersonal, kes märkab ja toetab. Need teadmised peavad olema ka õpetajatel, samamoodi ka lastevanematel, kes suudaksid luua lapsega usaldusliku suhte,“ ütles Mikiver.

Hästi oluline on sellest teemast ka rääkida. „Tuleb läbi mõtestada ka täiskasvanute roll, et kuidas saame üksikisikute või organisatsioonide ning kohalike omavalitsuste tasemel panustada sellesse.“

Sotsiaalministeerium ise loob praegu suitsiidiennetuse kava. Selles mõtestataksegi läbi, kuidas erinevad osapooled tegutsevad lastele võimalikult kindla turvavõrgustiku loomise nimel. „Kui ongi murdumise hetk, siis on olemas erinevad toed, mis aitavad noore inimese kinni püüda,“ oli Mikiver optimistlik.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ehhee
27. aug. 2021 20:32
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/93903173/kes-kaitseb-kiusamisvabas-koolis-opilasi-pedagoogide-kiusu-eest