"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Tallinn korraldas vastuvõtu emakeele õpetajatele Mihhail Kõlvart: emakeele hoidmine on ühe kultuuri ja riigi säilimise aluseks (2)
27. august 2021
Foto Aleksandr Gužov

“Emakeele hoidmine on ühe kultuuri ja riigi säilimise aluseks,” ütles eesti keele õpetajatele peetud kõnes Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.  “Keele arendamise ja säilitamise puhul võtab alati keegi suurema vastutuse. See on muidugi eesti keele õpetaja. Me peaksime rohkem toetama, rohkem väärtustama ja ka kõrgemat palka maksma.”

Vaata galeriid (50)

Kevadel emakeele päeval koroona tõttu ära jäänud iga-aastane traditsiooniline eesti keele õpetajate vastuvõtt toimus sel korral nüüd augustis. Noblessneri valukojas oli kohal ligi 250 emakeele õpetajat Tallinna koolidest ja lasteaedadest.

Traditsioon korraldada emakeele õpetajatele pidulik vastuvõtt on Tallinnas kestnud kolm aastat. Tore on oma kolleegidega jälle kokku saada, seda eriti viimase pooleteise aasta valguses, mil suurem osa õppetööd on möödunud distantsõppel.

“Sellel aastal on tõesti väga tore, et me oleme siin, sest praegu on väga raske aeg. Kui me käime siin ringi, siis väga paljud üksteist teavad ja me saame teretada ja rääkida väga huvitavatel teemadel,” lausus Karjamaa Põhikooli eesti keele õpetaja Svetlana Švedovitš.

Pirita Majandusgümnaasiumi eesti keele õpetajale Mario Kekiševi sõnul tuleks praegu eesti keele õpetamisele rohkem tähelepanu pöörata. “Me peame tahes tahtmata otsa vaatama sellele, et inglise keelel on järjest suurem mõju meie noortele ja ka meile endile. Seetõttu vajaks eesti keel erilist tähelepanu,  et just noored väärtustaksid meie endi ilusat emakeelt,” ütles Kekišev.

Laagna Gümnaasiumi eesti keele õpetaja Silvia Gutman õpetab nii eesti, vene kui ka uusimmigrantide lapsi. Kooli õppekeel on eesti keel, igaüks peab vaatama ise, kuidas hakkama saab. “Meil on väga mitu rahvust, on raske muidugi. Kes tulevad venekeelsest kodust, siis neile on ainus keskkond, kus nad eesti keelt räägivad, on kool – see nõuab mõlemapoolset närvi,” nentis Silvia Gutman.

Karjamaa põhikool on vene õppekeelega kool. Svetlana Švedovitši sõnul võtavad vene lapsed eesti keele vastu üldjuhul hästi.  “Muidugi erinevalt, aga õpetajad püüavad kõik teha, et eesti keel jõuaks õpilasteni. Me teeme projekte koos eesti koolidega, nö keelekohvikuid,  et keel ei oleks ainult klassis ja õpiku sees.”

Suurem osa emakeele õpetajatest kipub olema naised. Mario Kekišev, üks vähestest kohalviibinud meesõpetajatest arvas, et asi on kutsumuses. “Siinkohal peab ennekõike ikka igaüks ise endale otsa vaatama ja ära tundma, mis on tema kutsumus, tuleb järgida oma kutsumust,” soovitas ta.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kõneleja
28. aug. 2021 17:35
https://www.telegram.ee/arvamus/teata-vardkeelest-kohe-keele-ja-meele-mallistamisest
viktoriin
27. aug. 2021 17:06
https://kultuur.postimees.ee/7200310/kui-hasti-tunned-kirjut-emakeelt