"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Maksudebati võtmeküsimuseks on kvaliteetsed ja kõrgepalgalised töökohad (0)
28. august 2021
finantsuudised.ee

„Maksusüsteem ei ole võluvits mis tooks riikidele heaolu. Seepärast on oluline enne maksumuudatuste debatti vaadata, kust tulevad tulud ja kas neid saab kasvatada. Kui on suurem kook, siis sellest saavad suurema osa ka kõik osalised,“ ütles Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Tema sõnul on võimalus teenida rohkem tulu läbi konkurentsivõimelise ärikeskkonna arendamise, välisinvesteeringute kaasamise ning haridusse, tervishoidu ja teadusarengusse investeerimisega.

„Riigi tulud sõltuvad ettevõtluse käekäigust. Seega on oluline arendada haritud ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, kes oleks võimeline panustama globaalselt nõutud toodete ja teenuste arendamisse,“ märkis ta.

„Esimene küsimus on maksudebati eel see, kuidas me saame tuua siia uusi välisinvesteeringuid ning kas me saame midagi Eestisse investeerivate ettevõtjate jaoks ära teha, et lisanduksid uued kõrgemapalgalised töökohad. Kui meil on inseneride nappus siis tuleb sellega tegeleda. Muidu ei tule uusi investeeringuid ja sealt laekuvat maksutulu,“ rääkis Palm. „Suur osa riigi tuludest tuleb tööjõu maksudest, seega võtmeküsimuseks on kvaliteetsete kõrgemapalgaliste töökohtade lisandumine. Edukas ettevõtluskeskkond on eelduseks, et palgad kasvaksid kiiremini kui inflatsioon.“

Tugi ärikeskkonnale

Tulude kõrval on vaja diskuteerida kulude prioriteetide üle. „Kas me investeerime riigina nendesse valdkondadesse, millest tõuseb enim maksutulu. Jällegi, kas investeeringud toetavad tervemat, haritumat ja ettevõtlikumat tööjõudu. Alles siis on loogiliselt ja põhjendatult asuda maksude valikute kallale, mis sõltub ka palju maailma pildist,“ selgitas Palm.

„Kui soovime majanduse suundumist rohelisema suunas, mis on maailmas uueks trendiks, tuleb ka keskkonda saastavamat tegevust maksustada järkjärgult rohkem. Ettevõtlikkust ei tohi demotiveerida, samas kui osad ettevõtted teenivad tulu aga makse ei laeku, on põhjust tuua valukohad esile. Hea tuluga peab laekuma riigile ka tulu, solidaarsus käib iga arenenud riigi juurde,“ kinnitas ta.

Kokkuvõttes tuleb Palmi sõnul debatti alustada ikka õigest kohast ja vaadata tervikpilti ehk kuidas läheks kodanikel reaalselt paremini. „See välistaks populistide esile kerkimist, kes lubavad vaid maksude ümberjagamist ja tasuta lõunaid.“

Esimene küsimus on, kuidas me toome Eestisse uusi kõrgemapalgalisi töökohti? Mida investorid ootavad? Mis kindlust ja tuge saame ärikeskkonna osas pakkuda?

„Eesmärk on ikka see, et läbi uute investeeringute ja ettevõtluse kasvaksid kodanike palgad ja sealt laekuks maksutulu. Me raiskame tihti ka sotsiaaltoetusi selle asemel, et jagada neid väga sihitult neile, kelle king reaalselt kõige rohkem pigistab,“ tõdes ta.

Omavalitsustele osa ettevõttemaksust

Majandusteadlase Heido Vitsuri sõnul tuleks maksusüsteemi muutmisel eristada lühi ja pikaajalist perspektiivi. „Pikaajalises perspektiivis on kahtlemata vajalikud need muudatused, mis suunaksid inimesi keskkonnasäästlikumale elu- ja tarbimismudelile, kuid paraku üks riik siin eriti palju ära teha ei saa. Kliimamuutustega võitlemine on riikideülene ettevõtmine ja kõik maad peavad sellesse panustama ühesugustel põhimõtetel. Seepärast ma põhjalikku maksureformi Eestis õigeks ei pea,“ ütles Vitsur.

Tema meelest saaksime transpordi ja energeetika maksustamise valdkonnas ära teha selle, mille suur osa maailma arenenud riike on juba ära teinud, sealhulgas automaksu. „Samuti tuleks kiiremas korras ära kaotada see ebavõrdsus, mis tekib palga ja muude tulude (dividendid, muud omanikutulud) erinevast maksustamisest sotsiaalmaksudega.“

Lühiajalises perspektiivis oleks aga vaja laiendada kohalike omavalitsuste tulubaasi nii, et kohalikele omavalitsustele laekuks mingi osa nende territooriumil tegutsevate ettevõtetega seotud maksudest. „Praegu kujunevad ju kohalike omavalitsuste tulud peaasjalikult selle põhjal, kui suure palgaga inimesed nende territooriumil magavad ning riigilt saadavatest toetustest,“ märkis Vitsur.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.