"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Tööinspektsioon: riskianalüüs on asjakohane kõigis ettevõtetes (2)
29. august 2021
Scanpix

„Kuna ohud võivad esineda mistahes tegevusala ettevõttes ning sõltumata ettevõtte töötajate arvust, on riskianalüüsi korraldamine asjakohane kõigis ettevõtetes,“ tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg.

Eelmisel nädalal kiitis valitsus heaks määruse, mis võimaldab tööandjatel küsida töötajalt covid-19 tõendit. Tööandja ülesanne on töökeskkonna riskianalüüsiga välja selgitada nakkusoht töökohal, et paremini kaitsta nii töötajate kui klientide tervist.

Reisbergi sõnul on töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk välja selgitada ettevõtte töökeskkonnas esineda võivad ohutegurid, mõõta vajaduse korral nende parameetrid ning hinnata riske töötaja tervisele ja ohutusele. Kohustus töökeskkonna riskianalüüs läbi viia kehtib aastast 1999 ning see on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses.

Kohustus teavitada töötajaid riskianalüüsist

Riskianalüüsi tulemusi peab tööandja tutvustama töötajatele. Tööinspektsiooni andmekogusse esitatud riskianalüüsi võib tööinspektor vaadata ainult siis, kui ettevõtte suhtes on alustatud menetlust.

„Tööandjal on kohustus teavitada töötajaid riskianalüüsist. Teavitamise viisi õigusaktid ette ei näe. Üldjuhul toimub see kas paberil oleva riskianalüüsi või selle elektroonilise versiooni tutvustamisena,“ märkis ta.

Kui tööandja on riskianalüüsi tulemusel jõudnud tõdemuseni, et nakkusohu vähendamise meetmed sõltuvad sellest, kas töötaja on vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud või teinud hiljuti testi, siis on tööandjal alus küsida andmeid eelnimetatu kohta.

Nakkusohutu on töökeskkond on aga selline, kus on välistatud nakatumine. „See võib olla näiteks töökoht, kus töötajal ei ole kokkupuudet ei kolleegide ega klientidega. Kui nakkusohtu täielikult välistada pole võimalik, tuleb see viia miinimumini,“ selgitas Reisberg.

Töötajalt võib nõuda nakkusohutuse tõendamist

Peaminister Kaja Kallas tõdes eelmisel nädalal, et koroonaviiruse epideemiline levik kohustab nii valitsust kui tööandjaid tagama võimalikult ohutut töökeskkonda, et tööelu saaks normaalselt jätkuda.

„Eestis on ligikaudu 600 000 palgatöötajat ja me teame, et viirus levib praegu eelkõige tööealise elanikkonna hulgas. Oleme valitsuses astunud samme, et tagada inimeste ohutust avalikus ruumis, kuid epideemia olukorras on hädavajalik, et ka tööl käimine oleks võimalikult turvaline inimesele endale, tema töökaaslastele ja klientidele. Covid-19 suhtes nakkusohutuks muudetud töökeskkond aitab meil kasvava nakkustrendi tingimustes kaitsta inimeste tervist, säilitada töökohti ja ennetada uusi piiranguid,“ sõnas ta määruse vastuvõtmise järel.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on töökeskkonna ohutuse tõstmine vajalik, kuna viiruse leviku takistamiseks on oluline lisaks klientide ja patsientide ohutusele kindlustada ka see, et nendega kokku puutuvad töötajad oleksid võimalikult nakkusohutud. “Parim viis enda ja teiste tervise kaitseks ning ühiskonna avatuna hoidmiseks on jätkuvalt vaktsineerimine. Konkreetsete abinõude valik ja alternatiivide kaalumine on aga tööandja teha, vastavalt riskide suurusele ning oma võimalustele.”

Tuginedes töökeskkonna riskianalüüsile võib tööandja hakata nõudma paljude inimestega kokku puutuvalt töötajalt nakkusohutuse tõendamist või muude abinõude kasutuselevõtmist, mis nakkusohtu vähendavad, näiteks isikukaitsevahendite kasutamist. Nakkusohutust saab tõendada covid-19 haiguse läbipõdemise, testimise või vaktsineerimise tõendiga.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

nüanss
29. aug. 2021 14:23
Riskianalüüsi sisu ja kvaliteeti kontrollitakse siis, kui ettevõte satub tööinspektsiooni järelevalve valimisse. Varasemalt meedias ilmunud intervjuudes on tööinspektsioon öelnud, et kui ei ole tegi ohtliku tegevusalaga, siis tööinspektsioon kontrolli ei teosta. Kui aga näiteks ühemeheettevõtjana töötav inimene nakatab teist ühemeheettevõtjana töötavat isikud, siis seda vaadatakse kui tööõnnetust ja siis tahetakse näha ka riskianalüüsi.
temaatik
29. aug. 2021 13:39
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/94373283/kas-korteriuhistu-peab-esitama-tooinspektsioonile-riskianaluusi