"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
presidendivalimised riigikogus Alar Karis: homme on jälle päev (0)
30. august 2021
Alar Karis. Foto: Albert Truuväärt

Alar Karise poolt hääletas esmaspäevasel presidendivalimiste esimeses voorus 63 saadikut, seega ei osutunud ta valituks. “Homme on jälle päev,” ütles Karis pärast hääletust ajakirjanikele. “Loodame, et homme tuleb teistsugune tulemus.” 

Vaata galeriid (62)

Karise poolt hääletas 63 saadikut, 16 sedelit olid märkimata ning kehtetuid hääli ei olnud. 

Karis sõnas, et tema ei tea, kes tema poolt hääletasid. Tema sõnul näitasid arvutused, et koalitsiooni hääled pidasid. Karis lisas, et ta ei usu, et peaks opositsiooni saadikuid “rohkem veenda”. “Kui kellelgi on lisaküsimusi, siis ma olen valmis vastama,” ütles ta.

“Pettumus ei ole õige sõna, eks ma ju teadsin, kuidas see valimine käib ja mul ei jäänud ju ka muud üle, kui rõdul istuda ja lihtsalt kuulata. Siin ei olene minust küll midagi. Aga, jah, nii need asjad siin poliitikas käivad ja homseksa mitmeks hääletusvooruks olen ma valmis,” ütles Karis.

Selleks, et osutuda valituks, peab kandidaat saama vähemalt 2/3 parlamendi ehk 68 saadiku hääle. Presidendivalimiste hääletus on salajane.

Alar Karise seadsid üles 59 riigikogu Reformierakonna ja Keskerakonna liiget. Reformierakonna liige Siim Kallas tervislikel põhjustel hääletusel ei osalenud. 

Ratas: tugevalt vundamendilt saab häältearvu kasvatada

“Puudu on [viis häält], aga eks tööd tuleb edasi teha ja homme lähme kell 12 teise valimisvooruga. Kindlasti diskussioone tehakse neid järgnevatel tundidel. Me võime lugeda, kust hääled puudu tulid, aga seda pole mõtet teha,” ütles Riigkogu esimees Jüri Ratas.

Ratase sõnul on Alar Karise poolt esimeses voorus antud 63 häält tugev vundament, millele järgmistes voorudes tugineda. “63 on üsna tugev vundament, et seda arvu kasvatada,” tõdes ta.

“Loomulikult me lootsime, et president saab valitud, kuid näib, et Sotsiaaldemokraatidel ja Isameel veel mängulusti jätkub,” kommenteeris Alar karise nappi häältesaaki Riigikogu ja Reformierakonna liige Marko Mihkelson

“Kuna me kõik erakonnas toetame oma kandidaati, kelleks on Henn Põlluaas, siis me arvasime, et milleks valimiskomisjonile lisatööd valmistada, ja tühje sedeleid kasti lasta. Pealegi on meil ju ka viie aastane kogemus selgelt meeles, kus me ütlesime, keda me üldse ei poolda, aga pärast hakkas ikkagi ringlema igasuguseid kuulujutte, seega me loobusime,” selgitas EKRE esimees Martin Helme.

Selleks, et president saaks valitud, oli tarvis 68 häält, Reformi- ja Keskerakonna peale oli neid kokku aga 58.

“Minu taha tänane hääletus ju ei jäänud, ma muidugi ei oska kommenteerida, kuidas häälertasid minu erakonnakaaslased, kuid seda ma tean, et Karist toetatakse päris palju,” kinnitas Isamaa ja Riigikogu liige Urmas Reinsalu.

“See hääletulemus oli ju ette teada, ainus kindel toetus Karisele oligi ju koalitsiooni poolt. Aga ma rõhutaksin, et meil oli iga liige vaba hääletama oma südametunnistuse kohaselt ja see on saanud kinnitust, et nii talitatigi,” rääkis Riigikogu liige ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Indrek Saar.

Andrei Korobeinik: Koalitsiooni hääled presidendivalimistel pidasid

„Tänane valimistulemus oli minu jaoks ootuspärane. Koalitsiooni saadikute hääled pidasid, opositsioonist tuli mõni hääl, aga mitte piisavalt,“ rääkis pärast presidendivalimiste esimest vooru Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik.

Ta ise ei oodanud, et Isamaalt nii palju toetajaid tuleb. „See oli pigem meeldiv üllatus.“

See, kas president saab homme valituks, sõltub tema sõnul sotside häältest.

Rääkides võimalusest valida president valimiskogus ja näiliselt suurema mandaadiga märkis Korobeinik, et presidendi mandaat tuleneb põhiseadusest ja pole üldse vahet, kes see isik on ja kuidas ta valituks saab. „Praegune valimissüsteem kahjustab aga nii presidendi (institutsioonina) kui ka Riigikogu mainet ja vajab muutmist. Minu eelistus on jätta valimised valimiskokku juhul, kui parlament ei saa hakkama või siis tõepoolest minna otsevalimiste teed.“

Otsevalimiste puhul sõltub formaat sellest, millist teed minna. Kas kandidaate saab esitada vaid teatud (suure) allkirjade arvuga või anda lisaks võimalus ka erakondadele enda kandidaate lisada. „Aga isegi esimese variandi puhul saavad erakonnad enda favoriite toetada. Suuremates erakondades on üle 10 000 liikme ja allkirjade kogumisega probleeme ei tule,“ kinnitas ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.