"Tallinn tegigi minust selle inimese, kes ma praegu olen."

Laulja Ivo Linna
DIREKTOR: Meie uue koolimaja staadion on täelik ulme! (1)
30. august 2021
Mats Õun

Arte koolis on nüüd võimalik tunde läbi viia ka katusel väliklassides. Artes on ka uus jõusaal, aatrium vahetundide ja klassiõhtute veetmiseks ning amfiteater kontseride jaoks.

“Olen õppinud üheksa aastat vanas koolimajas ja nüüd esimest korda uude koolimajja sisse astudes on tunne sama, aga kõik on täiesti uus,” rääkis Tallinna Arte gümnaasiumi 12. klassi õpilane Kätrin Kuusk, kirjeldades oma koolis äsja lõppenud remonti.

“Ma olen väga elevil, kõik on ilus ja uus. Õppeedukusele aitab uus hoone kindlasti palju kaasa. Mul on hea meel hommikul kooli tulla ning peas on positiivsemad mõtted. Mina alustan uut õppeaastat eesmärgiga lõpetada gümnaasium heade hinnetega ja võtta sellest aastast kõik, mis võtta annab.”

Arte gümnaasium on üks kolmest koolist, mis tänavu 1. septembriks põhjalikult korda tehti. Maja võeti suisa kandekonstruktsioonideni lahti ja ehitati uuesti üles. Nii suurenesid ruumid kokku ligi 2500 m2 võrra, enam kui 10 500 m2-ni.

Remonditud hoones saab olema 45 klassiruumi. “Seni puudus meil näiteks keemia laboratoorium,” nentis Arte gümnaasiumi direktor Sirje Ebral. “Meile ehitati peale veel ka üks korrus, seetõttu on nüüd olemas ka lift.”

Klassiõhtud aatriumis

Koolil on nüüd ka põnevad väliõppeklassid. Neist suurim on amfiteatri laadne auditoorium koolimaja sisehoovis, mis mahutab sadakond õpilast. Terrassimööbliga väliklass on katuselgi. Kokku koosneb kool kolmest korpusest, kus kõrvuti raamatukoguga kesksel kohal avar esitlustehnikaga siseaatrium.

“Kindlasti tekitab ohoo-efekti aatrium ja hästi palju klaasist seinu, mis klassiruume ümbritsevad,” lausus Kuusk. “Vahepeal on see veidi hirmutav, aga samas ka äge. Ma ei tea, et üheski teises koolis katuseterrasse oleks. Loodetavasti hakkavad õpetajad seal ka tunde läbi viima. Uus ujula on nüüd peaaegu nagu spaa, siin on ka palju soojem kui vanasti.”

“Siseaatriumi saab kasutada nii vahetundides kui ka klassiõhtute korraldamiseks,” lisas Ebral “Eriline rõõm on mul amfiteatri üle, mis on koolimaja ees. See väga mõnus koht annab võimaluse ka väikseid kontserte läbi viia ja õues õppida. Meil on ka loenguruum, spetsiaalne auditoorium, kuhu mahub üle 70 õpilase. Eraldi mainimist vajab kindlasti ka üks korrusepool, kus meil on erivajadustega laste klassid.”
Teise korruse võimlasse mahuvad ära ronimissein, kaks korvpalliväljakut, nullkorrusel saab kasutada jõusaali ja maadlussaali. Samuti on kuubikujulises ehituses aeroobikasaal.

“Kui me räägime ruumidest, siis kogu spordikompleks on saanud absoluutselt uue näo,” selgitas Ebral.

“Võimla läks kuus meetrit laiemaks. Meil on nüüd väga korraliku sisustusega fitnessisaal, samuti jõusaal ja maadlussaal. See, et saame alustada uut õppeaastat värskelt renoveeritud koolimajas, muudab meie õppetöö kindlasti palju lihtsamaks ja valikuterohkemaks. Ma arvan, et sellest tunnevad rõõmu nii õpilased kui ka õpetajad. Mina olen seda hetke direktorina oodanud 13 aastat. Sinna võib julgelt veel kümme otsa panna, kui me eelmise direktoriga seda koos ootasime. Nii et korras kooli ootamise aega on olnud 20 aastat vähemalt.”

Varasemast suuremad on ka söökla ja ujula abiruumid. Esimesel korrusel asuv ujula sai topelt-arvu riidekappe, senised hooneseinad on paksema soojustusega, täielikult uuendati kooli staadion. “Vanal staadionil olid probleemid drenaažiga, mistõttu tekkisid staadionile loigud või jääväljad,” rääkis abilinnapea Eha Võrk. “Uuel kunstmuruga jalgpalliväljakul seda muret pole.”

Staadionile mahuvad veel tänavakorvpalli plats, kaugushüppekast jm, mis kooliväljaku kergejõustikualade juurde käib. Lisaks väike jäähokiväljak, kus suvel saab harjutada rullikutega, ja turnimisväljak. “Meie uus staadion on üldse ulme!” lisas Ebral. “See on nii ilus, suur ja paljude võimalustega.”

Klassid laiuvad ka koridoris

Direktor lausus, et kindlasti ei hakka õpilased enam vaid traditsioonilisel viisil õppima. “Meil on ju nüüd liigendustega klassid ja koridorid, saame klasse laiendada koridori,” selgitas Ebral.

“Nii võime oluliselt rohkem koolimaja pindasid ära kasutada. Tänapäeva õpe ei ole enam see, et lapsed istuvad üksteise selja taga klassiruumis ja õpetaja on klassi ees. Selleks ongi vaja rohkem pinda, rohkem mööblit, mida annab ümber paigutada,” lisas ta.

“Õpilased ilmselt tunnevad rõõmu ka sellest, et enam ei pea istuma koridori põrandal, meil on väga palju pehmeid istekohti ja põrandamänge, mida saab vahetundides mängida. Kogu koolimaja peaks olema õppetöö jaoks kasutatav. Me oleme liitunud ka liikuma kutsuva kooli programmiga. Koolimaja peaks pakkuma võimalust liikuda, ka tundides liikuda.”

Ladinakeelsest terminist artes liberales tuleneva gümnaasiumi nimi Arte viitab, et klassikaline gümnaasiumiharidus ja vabad kunstid on õppetöös tähtsal kohal. “Keraamikatoas on kraanikausid varustatud savipüüduritega, samuti saab klassituba keraamika- ja glasuurimisahjud,” ütles Võrk. “Arvutigraafikaga saab tegeleda kahes uues arvutiklassis. Keldrikorrusel on tüdrukute ja poiste käsitööklassid. On kokkamisklass ning puutöö- ja metalliklass, sepikoda ja ventileeritav värvimiskamber.”

“Õppeköök ja käsitööklass olid meil enne pisikeses ruumis koos, nüüd seda muret ei ole,” rõõmustas Ebral. “Ja nüüd on meil kolm arvutiklassi.”

Uuendatud said kõik kommunikatsioonid, nagu vesi ja kanalisatsioon, ventilatsioon, küte ja sideühendused, samuti elektrisüsteemid koos valgustusega. “Erilist rõõmu tunneb meie tehniline personal, kellel on nüüd ka oma puhkeruum ja riietusruumid,” mainis direktor.

Teine koolimaja, mis remondi läbis, on 1964. aastal ehitatud Mustjõe gümnaasium. Vanast hoonest jäi alles vaid üks telliskivitiib, senine võimla- ja aulakorpus lammutati ja asemele rajati kaasaegne maja koos õuega. “Koolimaja uus ilme on igati ilus, see loob hea tunde juba kaugelt!” rõõmustas kooli vilistlane Artur Stepanov. “Eriti meeldivad mulle uue heleda fassaadi suured ümmargused aknad! On senistest märksa rõõmsamad ja lapsesõbralikumad. Kunagise sama kooli õpilasena on mul uhke tunne, et meie kool jõudsalt edasi areneb.”

Lapsevanemana on Stepanovil eriti hea meel kooli turvalise õueala üle, kuhu istutati juurde kuuski, põõsasmaranaid ja pihlakaid ning paigaldati mugavad seljatoega puidust istepingid. “Tervitatav on, et kool sai uue staadioni ja jõutreeningu ala,” ütles Stepanov. “Kuna mu laps käib samas koolis, pean huvihariduse laiemaid võimalusi väga tähtsaks. Lapsevanemana pean tähtsaks sedagi, et õu saab kindlalt metallaiaga piiratud. Turvaline piire on eriti oluline väiksematele lastele, kes risti-rästi joosta armastavad. Samas säilib ka väike parkla.”

Mustjõe gümnaasiumi direktori Olga Barabaneri sõnul jagub avaramas hoones ruumi ka paljudele huviringidele. “Keelekümblusel on meie koolis väga oluline koht,” ütles Barabaner, kes on erialalt vene keele ja kirjanduse õpetaja. “Tänu uutele ruumidele saame nüüd avada kümblusklassi ka juba viieaastastele lastele. Lapsed hakkaksid koos käima laupäeviti. Samuti avame vene-inglise kakskeelse klassi. Varem meil sellist võimalust ei olnud. Lisaks annavad suuremad ruumid võimaluse põhikooli kogupäevakooli jaoks.”

Uuendatud Lasnamäe põhikooli hoones saab ruumid veel lastekeskus, mis pakub teenuseid erivajadustega lastele ja korraldab huviringe. Samuti asub majas tööle linna õppenõustamiskeskuse Lasnamäe filiaal. Erivajadustega inimestel aitab liikuda lift.

Tarkusepäeval avatakse kolm uuenenud koolimaja ja viis spordiväljakut

• Täielikult uuenenud hoonetes alustavad 1. septembrist Mustjõe gümnaasium, Arte gümnaasium ja Lasnamäe põhikool. Kopli huvikool kolib oma vanast asukohast Lina tänaval uude Põhja-Tallinna kogukonnamajja (Kari 13).
• Renoveeritud said ka viie kooli spordiväljakud ja staadionid. Tänavu valmib veel Nõmme gümnaasiumi spordihoone ja lõpeb Tallinna muusikakooli remont.
• Linnale kuuluvatest koolidest on üle 90% praeguseks remonditud. Viimased remonti vajavad koolid on projekteerimisel või kordategemisel. Alanud on Pirita majandusgümnaasiumi ja Merivälja põhikooli juurdeehituse rajamine. Uuendus ootab tänavu veel Mustamäe laste loomingu maja.
• Sügisel jõuab lõpule nelja lasteaia remont ning peagi algab kuue lasteaia täielik remont.
• Tallinna 57 koolis istub alanud õppeaastal pinki 47 241 õpilast. Esimesse klassi astub tänavu ligi 3900 koolijütsi.
• Möödunud aastal valmis täiesti uus Tondi põhikooli hoone. 53. keskkooli staadioni kordategemiseks andis linn siis 400 000, Heleni kooli remondiks 700 000 ja Tõnismäe reaalkooli korrastamiseks samuti 700 000 eurot. Algas ka Järveotsa lasteaia remont.

BELOBROVTSEV: Koolialguse aktused võiks toimuda õues

“Usun, et kooli alguseks on meil lahendus olemas, kuidas aktusel ohutult osaleda,” lausus abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

Belobrovtsev rääkis, et koroonaohu tõttu ei toimu tänavu paraku traditsioonilist aabitsapidu kooli minevatele lastele. Ka vanemate osalemine aktustel muutub keerulisemaks. “Me teame, et aeg on raske, aga töö käib selle kallal, et neid üritusi ja aktusi ikkagi korraldada,” ütles abilinnapea. “Seal, kus see võimalus on, soovitame korraldada aktusi välitingimustes, võttes olukorda arvesse. Tegeleme aktiivsel ka sellega, kuidas saaks aktustel osaleda inimesed, kel pole vaktsineerimistõendit ette näidata. Usun, et kooli alguseks on meil see lahendus olemas.”

Belobrovtsevi sõnul on laste heaolu koolis ja lasteaias üks tänuväärsemaid väljakutseid, mille nimel töötada ja pingutada. “Soovin nii õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele 2021/22. õppeaastaks palju kordaminekuid ja loomulikult tugevat tervist,” lausus ta.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

noorte
3. sept. 2021 10:46
Millal saab vana"Kullo" maja uue sisu ja õueala. Lihtsalt häbi, kus noored oma aega sisustavad. Kultuurikatlaid sigib nagu seeni aga huvikeskustele raha ei leita .