"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
JALGRATTURID: Rongijaamadesse rajatud rattaparklad on enesestmõistetavad (0)
30. august 2021
Georg Koppel

“Jalgrattaparkla peaks kindlasti asuma igas rongijaamas, ja mida linna südamele lähemal, seda rohkemate kohtadega,” ütles tuntud rattatreener Kalev Nõmm, kelle arvates on see elementaarse kultuuri näitaja.

Laias laastus on linnavõim jalgrattaparklatega varustanud enamiku siinsetest rongijaamadest, nüüd kutsub Nõmm ka eraettevõtjatest arendajaid üles ratturitele rohkem parklaid rajama.

Tallinna rongijaamadesse jalgrattaparklate rajamisel võttis linn suurema hoo sisse 2018. aastal, mil need loodi Paldiski raudteeliini äärsetesse jaamadesse. Kokku saab seal parkida enam kui 110 jalgratast ja keskeltläbi asub igas jaamas 10-15 kohta. Inimestel on seega mugav jätta oma kaherattaline sõiduriist jaama, et käia ise rongiga kusagil asju ajamas.

Treeneri ja MTÜ Nõmme Rattaklubi juhataja Kalev Nõmme sõnul on see üks olulisemaid võimalusi, kuidas jalgratturite elu mugavamaks teha. “Jalgrattaparklatena võiks veel ära kasutada vanu ja tühjalt seisvaid jaamahooneid,” lisas ta.
Rongijaamu varustab rattaparklatega praegu kokkuleppel Eesti Raudteega Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet. Siiski võiksid ka eraettevõtjad ja -arendajad Nõmme arvates senisest enam härjal sarvist haarata.

Positiivseteks näideteks on siin Balti jaama turg, kus suur jalgrattaparkla, ja Ülemiste keskus, kus samuti on eraettevõtja jaama lähedusse parkla rajanud. Balti jaamas asuvad lisaks turu omadele linna pakutavad parkimiskohad. “Jalgrattaparkla peaks kindlasti asuma igas rongijaamas, ja mida linna südamele lähemal, seda rohkemate kohtadega,” ütles Nõmm.

Eesti Raudtee annab meeleldi loa

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti hooldusosakonna peaspetsialisti Erik Sarapuu kinnitusel rajab linn rongijaamade piirkondadesse jalgrattaparklaid järgmistel aastatel juurde. Kuid parkla on nagu mosaiigikild. See peab sobituma terviklikku pilti olukorras, kus mingit piirkonda ümber ehitatakse või renoveeritakse. “Lähiajal algava Vana-Kalamaja piirkonna remondiga lisandub Balti jaama hulganisti uusi rattahoidikuid,” märkis Sarapuu.

Teise näitena võib tuua Ülemiste jaama. “Tuleviku vaates muudab Rail Balticu Ülemiste terminal raudteejaama ilme sootuks teistsuguseks, ning muidugi ei unustata uue terminali juurde ka jalgrattaparklaid rajada,” ütles Sarapuu. Praegu on Ülemistel võimalik kasutada nii elektroonilisi kui tavahoidikuid.

Meedias levis väide, et Tallinn ei saa rattaparklaid rongijaamadesse ja peatustesse ise rajada, sest sealne maa kuulub Eesti Raudteele (ER). See ei vasta aga tõele. Esiteks on linn juba aastaid jaamade jalgrattaparklate eest hea seisnud (vt kaarti) ja teiseks arendab linn raudtee-ettevõttega tõhusat ühistegevust.

“Ma hindan koostööd Tallinna linnaga väga tulemuslikuks – mitte ainult seoses rattaparklate rajamisega, aga ka tunnelite või kergliiklusteedega,” ütles ER taristudirektor Kaido Aettik. Tulevikus tehakse koostööd Telliskivi piirkonna või Putukaväila arendamisel.

Raudtee annab linnale põhimõtteliselt loa enda maal tegutsemiseks. Vastuseks küsimusele, miks on parklate rajamine vaid Tallinna kui omavalitsuse õlule jäetud, viitab Aettik asjaolule, et see ongi kohaliku omavalitsuse ülesanne: “Omavalitsus peab tunnetama ja lahendama kogukonna nõudmisi ja soove.”

Loomulikult on jalgrattaparklad autostumise vähendamise juures oluline detail. Kuid mitte ainult. Kaudsemalt mõjutavad need kogu jaama ümbruse piirkonna mainet ja mingis osas kinnisvarahindu. Muidugi on see lisaboonus, kui korteri müügil saab märkida, et läheduses asub rongijaam koos rattaparklaga.

Ühistransport ja ratas muutuvad elitaarseks

Liikuvusekspert Mari Jüssi on esile toonud, et kuigi Harjumaal autostuvad keskmisest väiksema sissetulekuga leibkonnad mühinal edasi, hakkavad suurema sissetulekuga inimesed tasapisi ühistranspordi ja/või jalgrataste poole pöörduma.

Sellel võib olla eri põhjuseid, neist huvitavaim vast asjaolu, et suurema sissetulekuga inimesed suudavad valida elukohaks paiku, kus on hea ühistranspordiühendus ja lähedal mugavad rattateed ja -parklad. Tihti ongi see üks elukohavaliku kriteerium. Jüssi on viidanud, et see võib muuta ühistranspordi, jalgsi ja rattaga liikumise omamoodi elitaarseks.

Sama süsteemi, et pargi ratas ära ja sõida mingi muu sõiduvahendiga edasi, võiks jalgrattatreener Kalev Nõmme arvates kasutada ka sõiduauto ja jalgratta kombineerimisel.
“Suuremad jalgrattahoidlad võiksid asuda veel linna piiril, et inimene saaks jätta auto sinna ja sõita jalgrattaga linna omi toimetusi tegema,” ütles Nõmm. Teine samasugune aktiivne jalgrattur, liikuvus- ja liiklusekspert Marek Rannala jääb selles osas pisut skeptilisemaks. Ta soovitab praegu ressurssi kasutada pigem hädavajalikumates kohtades nagu kesklinna jalgrattateede võrgustik.

Hollandis ehitatakse majade viisi jalgrattaparklaid

Jalgrattamaal Hollandis on leitud, et kõige enam hindavad jalgratast jaama parkivad inimesed kiirust – mis on mõistagi loogiline. Seda püüavad nad uusi parklaid rajades ennekõike arvestada.

Kui Tallinnas rajatakse jalgrattaparklaid, siis Hollandis suuri parkimismaju. Nii avati 2019. a Utrechti jaamas 12 500 kohaga parkimishoone, kusjuures püüti arvestada, et inimesed sealt oma sõiduki võimalikult kiiresti kätte saaksid. Riigi suurimat raudteejaama läbib päevas miljon reisijat ja pooled neist kasutavad jalgratast. Hollandis on lisaks muudele jalgratastele palju kasutusel Eestis harva kohatavaid kaubaveorattaid.

Teisalt on vale arvata, et Hollandis ei pea võimud enam pingutama, et inimesed tuleksid autodest välja jalgratastele. Uuringute järgi kasutatakse seal autot ikkagi 60% töölesõitudest. Nõnda nagu Tallinnaski ummistavad keskuste tänavaid üha enam linnastuvatest endistest maapiirkondadest tulijad.

Liikuvusuurijad ennustavad, et järgmise kümne aasta jooksul hakkab äärelinnaosadest keskuste vahet sõeluma veel pool miljonit inimest, ja kui kõik nad sõidaksid autoga, tähendaks see liikluse kollapsit. Nii pingutavad võimud kõigiti, arendamaks ühistransporti ning ehitamaks jalgrattateid ja -parklaid

.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.