"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
JÜRI ENNET: Korralik uni ja liikumine aitavad õppida (0)
30. august 2021
Scanpix

Algab uus kooliaasta ja lapsed hakkavad pärast pikalt kodus õppimist ja puhkamist taas koolis kohal käima. Mida teha, et koolis käimine oleks õpilastele vähem stressirikas, ja kuidas vaimseid probleeme ära hoida?

Vastab psühhiaater Jüri Ennet

Koolitööle lisaks vajavad õpilased tervislikku puhkust: öist rahulikku und, nädalalõpu vabu päevi ning õpiaasta puhkust. Oluline on une-eelne rituaal – lastele muinasjutud, usklikule unepalve, lugejale biblioteraapiline võte jne. Endale tuleks teha õppimise- ja puhkerežiim ja seda peab siis ka järgima, täitma. Piisavalt pikk uni on oluline, noortel on see eakate omast pikem. Une arvelt ei tohi võtta minutitki vähemaks!

Näiteks õppimisel tuleks teha vahepause-puhkehetki ja siis võimlemisharjutust. Nii paraneb aju verevarustus, paraneb mälu. Harjutust võiks teha ka õhtul enne uinumist. Näiteks ringutan-sirutan end pikalt üles, tõstes käed. Kõht tuleb tõmmata sisse, rind tõugata ette, õlad taha, pea kuklasse ja naeratus näole.

Sellele peaks järgnema lõdvestus – rahulikult painutus ette alla, kael-õlad peavad olema pingetest vabad. Pea rippugu pingevabalt nagu Tootsi maakera nööri otsas, lõdvestub ka vööpiirkond. Nii lõdvestub kogu keha, rahuneb psüühika ja rahunevad mõtted. Tagasi lähteasendisse lähen nii, et rullin end püsti ja sirutan end. Harjutuse eesmärk on keha ja mõttemaailma pingetest vabanemine, lõdvestumine ja hingeelu rahustamine. Alustada tasub 3-5 korrast, sobiv korduste arv tasub endale ise leida.

Näites tasub teha viis korda sirutust-painutust ja siis kuni minut pausi. Ja selliseid seeriaid 4-5. Kehaline treening vajab järjepidevust.

20% kogu organismi verevarustusest läheb normaalse ajutegevuse tagamiseks. Taolised harjutused aitavad oluliselt ajutööd parandada, sest paraneb aju verevarustus. Aju vajab oma igapäevatöös korralikku verevarustust ja veri peab olema hapnikuga rikastatud. Seetõttu ei tohi see olla sigaretisuitsu, e-suitsu või kanepisuitsuga mürgitatud.

Sihipäraselt ei mõjutamine ja treenimine ja ka nt koolis õppimine aitavad ka mäluhäirete vastu. Selleks on meil vaja tähele panna kolme “E”-d. Need on ennistamine ehk ravi, edendamine ehk treenimine ning ennetamine ehk profülaktika. Mäluhäireid on meil 101 protsenti. Ka noortel. Ja kellel täna veel ei ole, küll vanuse edenedes nad ikkagi tulevad, kui me enda vaimseid võimeid püsikindlalt ei edenda. Potentsiaalne eelsoodumus ju mäluhäireteks on igaühel olemas, võimalusi jätkub kõigile.

Õpilased, õpetajad ja lapsevanemad saavad septembrist nõuandetelefonilt psühholoogilist abi

“Septembrist avame nõuandetelefoni kõikidele – õpetajatele, lapsevanematele ja õpilastele. Arvestades, kui palju on koole, kus pole kooli-psühholoogi, oleks vähemalt see võimalus septembrist olemas,” ütles koolipsühholoogide liidu esinaine Karmen Maikalu.

Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab 1. septembrist esmaspäevast reedeni kl 16-20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kl 16-20. Kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid. Eelmisel õppeaastal oli vaid 46%-l koolidest psühholoog. “Kui mõelda sellele, et seadus ütleb, et peab igal pool olema, siis tegelikult oleme kehvas seisus,” selgitas Maikalu.

Praegu on seoses koroonaga vaimse tervise probleemidest räägitud rohkem kui kunagi varem. “Kolmandik lastest kinnitavad, et nad on kogenud depressiooni,” ütles Maikalu. “Kolmandik teismelistest ütlevad, et nad on ennast lõikunud. See teema on olnud väga terav juba varemgi.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.