"Tallinn tegigi minust selle inimese, kes ma praegu olen."

Laulja Ivo Linna
Kas peame kartma sügisel viiruspuhangut koolides? (0)
30. august 2021
Foto Mats Õun

Tuleval kolmapäeval lähevad tuhanded õpilased Tallinnas kooli. Kas kontaktõppele minek võib hoogustada nakkuse levikut olukorras, kus koroonanumbrid on juba tõusuteel ja haiglaravi vajab covidi tõttu täna üle saja patsiendi?

Igal juhul Tallinnas on kooliaasta eel hakatud kärmelt koolimajades õpilasi vaktsineerima. Uurisime kooli vaktsineerima tulnud õpilastelt, miks nemad otsustasid vaktsineerimise kasuks ja millised kõhklused sellele eelnesid? 

“Vaktsineerisin end peamiselt selleks, et saaksin koolis käia. Kui puutun kellegagi kokku, kel on koroona, siis pean ju koju minema, kuid kui olen vaktsineeritud, siis saan rahulikult koolis edasi käia,” selgitas enda otsust 21. Kooli vaktsineerima tulnud Hanna.

Hannaga kaasa tulnud ema Maria lisas, et peres on kõik vaktsineeritud. „Eks me mõnda aega vaatasime, kuidas see protsess kulgeb,“ lausus ta. „Seejärel otsustasime, et aitame omalt poolt kaasa sellele, et Eesti riik kinni ei läheks.”

Reaalkoolis õppiv Kristiina ütles samuti, et vaktsineeris end ennekõike just kooli tõttu. “Meil on palju rahvast koos siin majas ja  vaktsiin on oluline, et  saaks kontaktõppe ajal koos õppida,” lasus ta.

Tallinna 21. Kooli direktori Meelis Kondi sõnul on nende koolis vaktsineerituse tase juba päris hea. “Medõde on saanud andmed, et meie koolis on vaktsineerimata kuskil üle 200 õpilase. Kokku on meil selles eagrupis (12+ vanuses õpilaste seas – toim.) üle 800 õpilase.”

Vaktsineerimas käib üha rohkem noori

Viimastel nädalavahetustel avas pealinnas 16 kooli enda uksed vaktsineerimiseks. Kokku käis Tallinna koolides vaktsineerimas 2690 inimest.

On see algava kooliaasta mõju, uued piirangud või mugavamad võimalused vaktsineerimiseks – igatahes ongi viimastel nädalatel vaktsineerimise tempo hoogustunud just noorema elanikkonna seas. 

“Seda näitab ka meie statistika, kuivõrd kiiresti noorte inimeste seas vaktsiiniga hõlmatus tõuseb. Ma lausa imestan, kui kiiresti see protsess meil praegu käib. Arvan, et just noored on väga mõistlikud ja ratsionaalselt mõtlevad inimesed. Kusjuures väga hästi haritud inimesed tulevad protsessiga ilusti kaasa,” tõdes Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popov.

Siiski täna on Harjumaal ligi pooled alates 12- aastastest noortest veel vaktsineerimata. Kooliõpilastest, kes ei ole end veel kaitsepookinud saadetakse krüpteeritud nimekiri edasi kooliõdedele.

Tallinna Südalinna Kooli kooliõde Elis Singh Sunar ütles, et kooliõed hakkavad vaktsineerimisprotsessi jätkama. “Kõigepealt kogume kõik nõusolekud lapsevanematelt, sest me ei tee ilma nõusolekuta vaktsiine,“ lausus ta. „Vastavalt sellele nõusolekute arvule saame otsustada, kas teeme vaktsiinid kooli kohapeal, saadame lapse lähimasse vaktsineerimispunkti või kutsume kooli mobiilse vaktsineerimispunkti.”

Haiglaravi seisukohast võib aga olukord minna kriitiliseks just seetõttu, et täna 60+ vanuses elanike seas on 30% veel vaktsineerimata.

“Haiglaravi vajavate inimeste arv paraku tõuseb, aga tervishoiuressursid ehk need õed, kes täna vaktsineerivad vaktsiinipunktides, töötavad muidu tervishoiusüsteemis. Kui voodihõive kasvab covid patsientide näol, siis need õed lähevad haiglasse appi ja siis ei ole võimalik selliseid niinimetatud kohviku laadseid mugavaid vaktsineerimispunkte enam luua,” rääkiss Tallinna linnavalitsuse koroonanõunik Ester Öpik.

Millal tuleb kõne alla kolmas doos?

Kes said viimase doosi kuus või kaheksa tagasi – kas neil on veel kaitse olemas või tuleb mõelda juba kolmandale doosile?

“Meil on Eestis igapäevaselt juba kuskil 300-400 uut juhtu. Nende hulgas on ka 20% ka neid  inimesi, kes on vaktsiini saanud. Nendest omakorda kuskil 80-90% on selle teise doosi saanud 16 nädalat tagasi või hiljem,” ütles COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht Irja Lutsar.

See tähendab, et peale neljandat kuud pärast kuuri võib hakata antikehade tase langema. Mitmetes riikides on juba alustatud või lähiajal alustatakse kolmandate dooside manustamist. Israelis toimub juba kolmandate doosidega massvaktsineerimine. Eestis on kava kohaselt plaan kolmas doos ette võtta uuel aastal.

“Me ei tea seda, millised võivad olla kolmanda doosi puhul kõrvalnähud ja selle tõttu ma ütlengi, et meil on palju kergem teha otsus siis, kui meil on rohkem andmeid olemas. Need andmed peaks tulema lähiajal,” sõnas ta.

Lutsar andis lootust, et eeldatavasti on oodata neid septembris. Ta ütleb aga, et täna tasub karta just nende pärast, kel pole ainsatki kaitsvat antikeha. 

“Peame mõtlema sellele, mis on meie eesmärk. Kui meie eesmärk on vältida rasket haigestumist, siis vaktsiin on täna väga hea kaitse. Haiglasse sattuvatest inimestest 80% on täiesti vaktsineerimata – ei ole kunagi ühtegi vaktsiinidoosi saanud,” kinnitab Lutsar.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.