"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
MÕTTETALGUD Linn vajab kogumiskohti ka kõlbmatuks kantud riiete jaoks (0)
30. august 2021
Tallinna Tehnikaülikool

“Linnas on küll kogumiskastid, kuid need on korralike riiete tarbeks, mis lähevad uuele ringile,” rääkis linna ja tehnikaülikooli mõttetalgutel Liina Kanarbik Tallinna strateegiakeskusest, lisades, et praegu lähevad läbi kulutatud rõivad hoopis segaprügisse.

Tehnikaülikooli teadlased pidasid möödunud teisipäeval koos linnaga mõttetalguid, kuidas hooneid säästlikumaks, transporti keskkonnasõbralikumaks ja sõitjatele sobivamaks ning kogu elu linnas rohelisemaks muuta.

Juhita bussid ja energia kokkuhoid

Kanarbiku ettekanne oli prügi käitlemisest. “Tekstiilijäätmed on probleem,” märkis ta. “Linnas on küll kogumiskastid, kuid need on korralike riiete tarbeks, mis lähevad uuele ringile. Mingi protsent sinna kogutud rõivastest jääb Eestisse ning väga palju neist läheb siit välja. Euroopa jäätmedirektiivi järgi aga peaksime 2025. aastal eraldi koguma kõik tekstiilijäätmed.”

Praegu lõpetavad katkised ja läbi kulunud riided segaprügi hulgas. “Segaolmejäätmed lähevad Iru koostootmisjaamas põletamisele, kuid kangad tekitavad seal probleeme, sest need ei põle hästi,” selgitas Kanarbik. “Niisiis peaks linnakodanik saama oma tekstiilijäätmed tasuta ringlusesse suunata. Mõni ettevõte võiks luua tehase, mis töötleks rõivajäätmeid ja saaks kogutust oma toorme. See tekitaks ka uusi töökohti.”

Kanarbiku sõnul on inimestel eelarvamus, et taaskasutatud materjal on kehvem kui uus toode, kuid tänapäevaste tootmisvõtete juurtes ei vasta see tõele.

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on teadus Tallinna arenguks väga oluline. “Tallinna peab muutuma jätkusuutlikuks linnaks, mis tõmbab talente oma elu- ja töökeskkonnaga,” märkis ta. “Selleks on tähtis teha tihedat koostööd ülikooliga. Just Tallinnas asub Eesti ainuke tehnikaülikool ning seda võimalust tuleb linna arengus rakendada.”

Elanike huvi

Kõlvart sõnas, et suuri plaane ei saa ellu viia, kui nende eest seisab vaid riik, omavalitsus või erafirma eraldi. “Ja selleks ei ole ka mingit vajadust,” lausus ta. “Ainult koostöös, ja seda ka ülikoolidega, saab kaasaegset linna arendada ja ellu viia.”

Koos tehnikaülikooliga katsetab linn juhita busse, töötab välja hoonete energiasäästlikkuse ja sisekliima mõõtmise viisi jpm.

Linnapea ütles, et tänaseks on linn muidugi palju laiem mõiste kui ainult teed, tänavad, pargid, isegi majad. “Kindlasti räägime liikuvusest, bioloogilisest mitmekesisusest, energiatõhususest,” lausus ta.

Tehnoloogiasiirde keskuse ettevõtlustöö koordinaator Allan Lahi rääkis linna planeerimisest. “Praegused detailplaneeringud on tihti juhitud arendajate huvist, mitte niivõrd linna kui terviku huvidest,” väitis ta.
Lahi sõnas, et on linna väljakutsetele otsinud teaduse abil lahendusi.

“Olen kokku viinud õigeid inimesi. See on väga hea, et Tallinna linn ja ülikool nii hästi omavahel läbi saavad ja suhtlevad.”

Lahi sõnul leidub koostöövõimalusi veel. “Võib-olla ei peaks vaatama ainult ühe ülikooli peale, vaid kaasama kompetentsi ka väljastpoolt,” rääkis ta. “Ülikool on väga mitmete võrgustike liige nii Eestis kui ka üle Euroopa ja isegi üle maailma. Ülikool oleks just see hea vahend linnale, kust tuua maailma kõige värskemat teadmust.”
Vaata videoid konverentsi ettekannetest www.pealinn.ee sama artikli juurest.

Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlusprorektor Sven Illing ütles, et ülikool soovib olla  roheinnovatsiooni eestvedaja.  „Sooviksime näidata lahendustega Taltechi linnakus, kuhu roheinnovatsioon on liikumas,“ lausus ta.

Tallinna linn soovib teadmistel põhinevaid otsuseid kasutada linna planeerimisel, kasutades selleks 3d planeerimist ning targa maja kogemusi majade renoveerimisel ja ehitamisel. Taltech on innovaatiliselt arendanud ligi 0 energiaga elamute ehitamist.

Tallinna ja Tartu laululava projekteerija,  Taltechi inseneriteaduskonna emeriitprofessor Karl Õiger  ütles, et raudbetooni  tootmine on seni olnud kõige suurem keskkonna saastaja.

„See on veel praegugi suurim süsinikku keskkonda paiskav tehnoloogia. Tänapäeval on mõistlik kasutada puitkonstruktsioone.“

Samuti soovitab ta kindlasti vanemaid maju soojustada. Sellega suudab energiat  hoida võrdselt nii suvel kui ka talvel.

Tehnikaülikool avas ligi 6 miljonit eurot maksnud ökomaja

• Tallinna tehnikaülikool (TalTech) avas kolmapäeval pidulikult oma uue õppe- ja teadushoone Mäemaja aadressil Mäepealse 3.
• Osaliselt ümber ja osaliselt uuesti ehitatud maja on ülikooli esimene liginullenergiahoone. See on kõige energiatõhusam ja parima sisekliimaga õppe- ja teadushoone. 3500 m2 suuruse hoone energiatõhususarv 99 kilovatt-tunnini ruutmeetri kohta.
• QP Arhitektide kavandatud hoone ehitus läks maksma 5,78 miljonit eurot.
• Majas saavad tudengid tipptasemel inseneriharidust, teadlased teha teaduskatseid ning edasi arendada kogu maailmas üha olulisemaks muutuvaid energiatõhususe võimalusi. Majas on unikaalne ja suuremõõtmeline ehituse katsehall, ehituskonstruktsioonide labor, teede ja liikluse labor, ehitusfüüsika ja sisekliima labor, veetehnika labor, kivilõikamise töökoda, geotehnika õppelabor ning üldkasutatavad õppeklassid.
• Lisaks allkirjastasid maja ehitanud Nordecon ja TalTech ka nelja-aastase koostöölepingu. Selle järgi saab ülikool ehitusfirmalt 100 000-eurose toetuse ehitusinseneride koolitamiseks ja selleks vajalike seadmete ostmiseks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.