"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Uuri arvutist Millise arsti juurde või kuhu poodi pääsed lapsevankriga? (0)
30. august 2021
Albert Truuväärt

“Pole mõeldav nädalase beebiga arsti juurde minnes lapsevankrit treppidest üles tassida, iseäranis veel pärast keisrilõiget,” ütleb väikese lapse ema Kätlin Kuznetsov. Linna uus infosüsteem näitab, kui ligipääsetav on üks või teine paik eakale, lapsevankriga emale või ratastoolis liikujale.

Titakäruga liigeldes sai Rakverest pealinna kolinud viiekuuse beebi ema Kätlin Kuznetsov kohe negatiivse kogemuse osaliseks. “Meie Pirita linnaosa perearstikeskus asus remondi tõttu teisel pinnal, Pirita TOP-i ujulaga ühes hoones,” meenutas noor naine. “Esimest korda läksin sinna, kui beebi sai kahekuuseks. Minu üllatuseks ei olnud kuskil näha viiteid, kustkaudu peaks sisenema, kui liigun lapsevankriga. Ei mingit märki ega silti, et teisel pool maja, hotelli poolt sisse minnes asub lift. Seega pidin käru neljast trepist üles tassima!”

Aastakümneid tagasi ligipääsetavusele linna ja avalikke hooneid kavandades väga ei mõeldud. See on jätnud oma jälje – siiani on meil üksjagu raamatukogusid, kus ratastooliga riiulite vahele ei mahu, ning linnaruumi, kus justkui jalakäijate kaitseks kavandatud tänavaserv on ületamatu takistus. Kuid juba mõnda aega kohandatakse kogu elukeskkonda ümber nii, et see oleks kasutatav ja ligipääsetav kõigile. Uudse lahendusena on linn loonud infosüsteemi, mis ütleb, kui ligipääsetav üks või teine koht on.

“Septembris pean beebiga uuesti perearstikeskusse minema,” lausus Kuznetsov. “Selgus, et Pirita perearstid kolivad vanadesse ruumidesse tagasi. Olen kuulnud, et selles majas asub lift maja teisel poolel ja on mõeldud pigem personalile. See teeb murelikuks, kuidas nüüd arstile pääseda õnnestub.”

Mõnesse kohta rohkem vaja

Kuznetsovi sõnul peab arstile küll hõlpsalt ligi pääsema, sest seda teenust vajame me sünnist surmani. “Kui vanematel on kohustus juba väga pisikeste beebidega arstil käia ja tänapäeval pereõed enam koju lapsi vaatama ei tule, pole mõeldav nädalase beebiga arsti juurde minnes tassida lapsevankrit treppidest üles. Seda iseäranis pärast keisrilõiget,” leiab naine. “Kõik ju ei oma autot!”

Lisaks tõi ta näite eakatest, kellele võib mõni trepiaste olla liiga kõrge või järsk. “Seega peaksid ametiasutused olema ligipääsetavad igas vanuses ja olukorras inimestele – ei saa rääkida ainuüksi lapsevankri või ratastooliga liikujatest.”
Hea keskkond peaks pakkuma võimalusi ka näiteks pimedate, vaegkuuljate, kurtide ja intellektipuudega inimeste vajadustest lähtuvalt.

Valutult on kulgenud Kätlini liikumine kaubanduskeskustes, kus eskalaatoritele täienduseks sõidavad liftid ning loodud on isegi ema-lapse toad beebi imetamiseks ja mähkimiseks. “Huvitaval kombel on selle eest seisnud just erafirmad, kuigi kaubanduskeskused ei ole inimesele ehk sedavõrd hädavajalikud kui arstiabi,” rääkis Kuznetsov. “Kui mõnd vanemat ehitist renoveeritakse, võiks ligipääsetavusele tähelepanu pöörata. Proportsioonid tunduvad olevat arendajate ja projekteerijate vaatest kohati valesti.”

Koostöö naabritega

Samas ühistranspordiga jääb naine Tallinnas rahule. “Enamikus bussides on kärukohad ning ilusti pääseb ka peale,” tõdes ta. “Viimastel aastatel on olukord tunduvalt paranenud – linn on vahetanud üsna palju ühistranspordisõidukeid välja madalapõhjaliste vastu ning neid busse on lisatud liinidele rohkem. Ei pea võtma poolteist tundi varu, et õigeks ajaks kuhugi jõuda! Tõsi, teinekord on küll kurb vaadata, kuidas vanemad inimesed ei saa vanemates trollides ja trammides kõrgetest astmetest hästi üles. Lapsekäruga sinna minema ei kipugi!”

Kuigi liinile on tulnud arvukalt madalapõhjalisi busse, kohtab mitmes paigus eri kõrgusega tänava äärekive. “Madalama äärekivi puhul tuleb ka madalapõhjalisse bussi sisenedes lapsevankrit päris palju tõsta,” tõi Kuznetsov välja. Lisaks raskendab bussidesse sisenemist peatumine äärekivist liiga kaugel.
“Kurvastaval kombel on olnud juhtumeid, mil maakonnaliinide bussijuht ei hakka sõidukist isegi välja tulema, kui üritan lapsevankriga bussile saada! Bussi on mind aidanud mõni hea kaasreisija, kes märkab, et seisan ja ootan lapsekäruga. Maakonnaliinidel on enam kõrge põhjaga busse. Kui linn teeb koostööd ümberkaudsete valdadega, võiksid nendegi bussid olla madalapõhjalised – see parandaks kõikide ligipääsetavust.”

Juba 16 aastat ratastoolis liikuv Jako Stein kasutab tubastes tingimustes väikest ratastooli ning tööl ja väljas käies elektrilist sõidukit. “Liikumisvõimalused paranevad linnas kogu aeg,” tunnustas mees.

Alati võimalus kaldtee ehitada

Tõsi küll, tema teele jääb ka kohti, kus on kehv liikuda. “Elan Nõmmel ja kui tahan liikuda mööda Rahumäe teed, pean sõitma autoteel, sest kõnniteed puuduvad,” lausus ta. “Mustamäelt Nõmmele liikudes on omakorda probleem järsk Nõmme mägi, kust mitteelektrilise ratastooliga on raske end üles suruda. Määrus näeb küll ette, et peavad olema puhkemademed, aga Nõmme mäe puhul ei kujuta ette, kuidas neid rajada.”

Sütiste parkmetsa ja Nõmmet ühendava trepi remondil käivad läbirääkimised kaldteede rajamiseks, kuid Steini sõnul ei taheta neid teha. “Ometi oleks kaldtee võimalik luua spetsiaalsest killustikuga kaetud materjalist ning siksaki kujuliselt, et see ei oleks järsk,” märkis Stein. Oma ametitöös ligipääsetavuse spetsialistina seisab mees selle eest, et uued ja renoveeritavad ehitised saaksid mugavalt ligipääsetavaks.

“See tähendab, et kõik avalikud hooned (näiteks kauplused, arstipraksised, juuksurid, bensiinijaamad), tänavad ja teed oleksid ligipääsetavad kõigile – mitte ainult ratastoolidele ja lapsevankritele, vaid ka pimedatele ja kuulmispuudega inimestele,” täpsustas Stein. “Üldiselt olukord paraneb pidevalt: renoveeritud tänavad ja hooned on hästi ligipääsetavad ning paljudes poodides on automaatselt avanevad uksed ja invatualetid.”

Probleeme on Jako Steinil ette tulnud eeskätt vanades hoonetes. “Näiteks olen jäänud ilma ühest etendusest Draamateatris üleval väikeses saalis, kuna trepitõstuk ei saanud mu raske elektrilise ratastooliga hakkama,” meenutas mees. “See on tavaline, et trepitõstukid suurte ratastoolidega aeg-ajalt streikima kipuvad.”

Ka ühistranspordiga on probleeme ette tulnud. “Teinekord pole pahur bussijuht olnud nõus kaldteed välja tõmbama, kuid pärast bussipargiga ühenduse võtmist on ka sedalaadi olukorrad kadunud. Nüüd on enamik bussidest madalapõhjalised, mille kohta on ka bussi sõidugraafikus vastav märge. Palju sõidan rongiga, sest see on väga mugav.”

Ise avanevaid uksi veel vähe

Steini kinnitusel on jätkuv murekoht iseavanevate uste vähesus, mida ratastoolis liikuja väga vajaks. “Minul näiteks on väga nõrgad käed, ja kui ukse automaatne sulgur on tugevaks reguleeritud, olen päris hädas. Kui uksed ise avaneksid, oleks suureks abiks, vastasel juhul tuleb lihtsalt oodata, et mõni hea inimene aitaks.”

Siinsed ratastoolis liikujad teavad, et enne uude kohta minekut tuleb teha korralik taustauuring tuttavate seas, otsida infot sotsiaalmeediast ja foorumitest, püüda ligipääsetavust aimata piltidelt või teha vastavasse asutusse kõne. Et info linna avalike hoonete kohta oleks hõlpsamalt leitav, on Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet nüüd loodud ligipääsetavuse infosüsteemi.

“Üritame lisada andmebaasi Tallinna asutusi, hotelle, poode ja parklaid,” loetles Stein. “Praegune süsteem käivitati kevadel ning täieneb jätkuvalt. Järjest ju muudetakse vanu hooneid ligipääsetavaks, näiteks kui kuskile Mustamäe majade vahele tekib uus hambakliinik, oleks väga hea andmebaasi lisada, et sinna on võimalik mööda kaldteid ligi pääseda.”

Stein kutsub üles kõiki inimesi teavet jagama, et infosüsteemi rohkem käima saada. “Tahame, et uuest andmebaasist oleks rohkem abi, ja seda mitte ainult ratastooliga liikujatel, vaid ka lapsevankri lükkajatel, eakatel, vaegnägijatel jt,” kinnitas Stein.

Aita uut infosüsteemi täiendada!
• Tallinna uus ligipääsetavuse infosüsteem (LIPS) asub https://lips.tallinn.ee/est
• Süsteem aitab erivajadusega inimesel või lapsevankriga vanemal enne kodust väljumist vaadata, kas asutus, pood või meditsiinikeskus, kuhu kavas minna, on varustatud kaldteede ning liftiga.
• Iga inimene saab süsteemi jaoks ligipääsetavuse teavet saata. Selleks tuleb luua lipsi kasutaja või saata neid e-postiga lips@tallinnlv.ee
• Tänavaid saab videotena läbi sõita.
• Ka igal asutusel on võimalik oma andmed LIPS-i sisestada, kuid paljud sellest veel ei tea.

BEŠKINA: Igas linnaosas peab olema mänguväljak ka erivajadusega lastele

“Stroomi rannapargis asub mänguväljak erivajadusega lastele ning Nõmmel pääseb 36 mänguväljakule ligi ratastooliga,” lausus abilinnapea Betina Beškina.

“Alles mais sai perekonnaseisuametis valmis uus pidulik ruum, mis annab liikumispuudega inimestele senisest parema ligipääsu ja võimaluse pidupäevade tähistamiseks,” rääkis Beškina. “Tallinnas on ka mitmeid ligipääsetavaid mänguväljakuid. Kristiines, Löwenruh` ja Cederhilmi pargis on spetsiaalsed mänguväljakud erivajadustega lastele.

Stroomi rannapargis on üks erivajadustega laste mänguväljak ning Nõmmel asub 36 avalikku mänguväljakut, mis kõik on ligipääsetavad ratastooliga. Linn soovib, et igas linnaosas oleks ligipääsetav mänguväljak. Seepärast on 2019. aastast mänguväljakuid uuendatud nii, et need sobiks ka erivajadustega lastele. Ligipääsetavatele mänguväljakutele on ehitatud näiteks välimuusikariistad, tasakaaluatraktsioonid ja invakiiged.
Samuti on Tallinna linnal alates 2018. aastast 100 000-eurone ligipääsetavuse fond.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.