"Tallinn tegigi minust selle inimese, kes ma praegu olen."

Laulja Ivo Linna
Tänavu läheb Eestis 1. klassi ligi 14 000 last (0)
30. august 2021
Foto: Albert Truuväärt

Septembris asub üldhariduskoolide statsionaarsesse õppesse hinnanguliselt 156 000 õpilast, mida on ligi tuhande võrra enam kui aasta varem. Esimesse klassi minevate õpilaste arv on 14 000 last.  Lähiaastatel õpilaste arvu kasv jätkub ja võib jõuda 2024. aastaks 158 000-ni.

Piirkonniti on muutused siiski erisuunalised. Kümne aasta jooksul on Harjumaa üldhariduskoolides õppijate arv kasvanud enam kui kolmandiku ja Tartumaal ligi viiendiku võrra, samas kui Jõgeva-, Võru-, Valga- ja Hiiumaal on õpilasi jäänud umbes viiendiku võrra vähemaks, vahendab BNS.

Esimesse klassi läheb üha vähem lapsi

Kui õpilaste üldine arv kasvab, siis esimesse klassi astuvate laste arv on hakanud kahanema. Hiljutine kõrgtase ligi 15 000 õpilast jääb aastatesse 2014–2018. Juba kahel eelneval õppeaastal oli koolitee alustajaid ligi 14 000. Esimesse klassi läheb sellel aastal ligi 14 000 õpilast. Põhikooli 1.–6. klassi asub õppima ligi 90 000 õpilast. Põhikooli  7.–9. klassi läheb ligi 44 000 õpilast.

Tallinna haridusameti andmetel läheb pealinna munitsipaalkoolide esimestesse klassidesse 3895 last. Järgmistel aastatel hakkab õpilaste arv vähenema, sest laste sündimus on langustrendis. 

Gümnaasiumiastmel on olukord vastupidine: kümnendatesse klassidesse astub 3618 õppurit, mis on ligi 500 võrra enam kui möödunud õppeaastal, kokku on pealinnas gümnaasiumiõpilasi 10 196, mis on ligi 900 võrra enam kui eelmisel õppeaastal. Tallinna munitsipaalkoolides on algaval õppeaastal kokku 47 241 õpilast.

Kokku asub üle Eesti 2021/2022. õppeaastal üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppima ligi 156 000 õpilast. Prognoosi järgi kasvab statsionaarses õppes õpilaste arv kuni aastani 2024 ja hakkab siis tasapisi langema. Aastal 2030 on üldhariduses hinnanguliselt sama palju õpilasi kui praegu.

10. klassi astub prognoositavalt ligi 8 900 ja 12. klassi statsionaarses õppes asub õppima ligi 7300 noort. Kogu gümnaasiumis ehk 10.–12. klassis asub õppima ligi 24 000 noort. 

Kutseharidus hakkab muutma populaarsemaks täiskasvanute seas

Kutsehariduses on vastuvõtt viimastel aastatel veidi suurenenud ning kasvanud on kutsekoolide õpilaste keskmine vanus. Lisandunud täiskasvanud õppijad tahavad tõsta oma konkurentsivõimet tööturul ning omandada uusi oskusi.

Kutseõppes õpib kokku  veidi enam kui 25 500 õpilast. Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud kutseõppes õppijate keskmine vanus, sest on lisandunud üle 25-aastaseid õppijaid, kes soovivad omandada kutset või eriala ning tõsta oma konkurentsivõimet tööturul. Kuigi täiskasvanud õppijatel on üldjuhul varasem haridus omandatud, õpivad paljud neist ka õppekavadel, , mis ei eelda keskhariduse olemasolu. 

Üliõpilaste arv on viimastel aastatel püsinud  stabiilsena. Kõrgkoolidesse sisseastujate keskmine vanus on kasvanud, samuti  täiskasvanud õppurite osakaal kutsehariduses. Viimase õppeaastaga välisüliõpilaste arv oluliselt ei langenud.

Võrreldes kaheksa aasta taguse ajaga on vähenenud vastuvõtt kõrghariduse 1. astme õppesse. 2020. aastal on välisüliõpilaste arvu kasv pidurdunud bakalaureuse- ja magistriõppes. Doktoriõppes kasv jätkub, vastuvõetutest on üle 40 protsendi välisdoktorandid. Kahes valdkonnas – ärindus, haldus ja õigus ning informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – on see osakaal üle 60 protsendi. Nagu ka teistel haridustasemetel, selguvad uue õppeaasta lõplikud vastuvõtunumbrid novembri keskpaigas, kui kõik üliõpilased on immatrikuleeritud ja andmed kantud Eesti hariduse infosüsteemi.

Uue õppeaasta täpsed õpilaste arvud selguvad novembri keskpaigas, kui koolid ja omavalitsused on esitanud andmed Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS).

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.