"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
COVID-19 pandeemia mõjutas ka vähi sõeluuringutel osalemist (1)
31. august 2021
Sõeluuringuid viiakse läbi ka Viljandi haigla mammograafiabussis. Pildil Ele Virolainen ja Margit Maasing. Foto: Scanpix

„Kõige meelsamini osalesid 2020. aastal esmakordselt sõeluuringusse kutsutavad: 50-aastased naised – kelle osalusprotsent oli 55,8. Maakondadest oli suurim hõlmatus sõeluuringuga Saaremaal 63,5 protsendiga, järgnes Jõgeva maakond 62,8 protsendiga ja Põlvamaa 61,1 protsendiga,“ kommenteeris TAI vähi sõeluuringute registri juht Vahur Hollo. 

Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud andmetest selgub, et 2020. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 52,2 protsenti sihrühma kuuluvatest naistest ning jämesoolevähi sõeluuringul 49,8 protsenti sihtrühmast – traditsiooniliselt madalaim oli osalus emakakaelavähi sõeluuringul, kus osales vaid 42,2 protsenti naistest.

Osalejate hulk on paari aastaga tuntavalt langenud

Eelmisel aastal kuulus rinnavähi sõeluuringu sihtrühma 82 262 naist, kellest uuringule tuli 42 944 ehk 52,2 protsenti. Aasta varem, 2019. aastal oli sõeluuringule oodatud kokku 83 163, kellest osales 45 751, mis andis hõlmatuseks 55 protsenti. Osalemismäär langes pandeemia-eelse ajaga võrreldes 2,8 protsendipunkti. 

2020. aastal oli emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvaid naisi kokku 55 735, kellest uuringule tuli 23 508 ehk 42,2 protsenti. See tähendab pea neli protsendipunktist langust võrrelduna 2019. aastaga, kui emakakaelavähi sõeluuringuga hõlmatus oli 46,1 protsenti ja sihtrühma 56 921 naisest käis uuringul 26 234. 

„Kõige kõrgem osalus emakakaelavähi sõeluuringus  eelmisel aastal oli samuti 50-aastaste naiste seas – 46 protsenti. Maakondadest oli suurim osalus Lääne-Viru maakonnas 53 protsendiga, Pärnu maakonnas 52,5 protsendiga ja Lääne maakonnas 49,6 protsendiga. Ülejäänud maakondades jäi osalus kaugelt alla 50 protsendi,“ resümeeris Hollo. 

Jämesoolevähi sõeluuringus osales 2020. aastal 84 516-st sihtrühma kuuluvatest meestest ja naistest 42 051, mis moodustab 49,8 protsenti. Võrreldes 2019. aastaga, kui hõlmatus oli 52,9 protsenti – on osalusmäär langenud kolm protsendipunkti. 

“Kõrgeim osalus jämesoolevähi sõeluuringus oli 68-aasta vanuste seas – 52 protsenti. Maakondadest oli suurim osalus Põlva maakonnas 63,1 protsendiga, järgnesid Jõgeva maakond 61,5 protsendiga ja Võru maakond 61 protsendiga,“ tõdes Hollo. 

Koroonaviirus mõjutas oluliselt ka vähiennetust

Covid-19 pandeemia mõjutas kogu Eesti tervishoidu, sealhulgas ka vähi ennetust. Sõeluuringud olid peatatud kevadel üle kahe kuu ning ka hiljem ei suutnud sõeluuringu kutse võistelda sõnumitega tervishoiusüsteemi ülekoormatusest. Samuti kippusid inimesed enam järgima üleskutset kontaktidest hoidumiseks. Tulemusena vähenes osalus 2020. aastal vähi sõeluuringute programmides kolm-neli protsendipunkti. 

Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 50–69 iga kahe aasta järel. Tänavu oodatakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971.
Emakakaelavähi sõeluuringule sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel. Sel aastal on emakakaelavähi sõeluuringule oodatud naised sünniaastatega 1956, 1961, 1966, 1971, 1976, 1979, 1981, 1986 ja 1991.

Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60-69 aastat iga kahe aasta järel. Tänavu oodatakse jämesoolevähi sõeluuringule nii mehi kui naisi sünniaastatega 1953, 1955, 1957, 1959 ja 1961. 

TAI juhib tähelepanu, et 2021. aasta sõeluuringu sihtrühma kuuluvatel inimestel on veel võimalik osaleda sõeluuringul kuni 2022. aasta jaanuari lõpuni.

Kui kuulute sünniaasta järgi sihtrühma ning ei ole veel osalenud, siis broneerige endale aeg meelepärases tervishoiuasutuses. Osalemiseks ei pea jääma kutset ootama – aasta alguses on loodud digitaalne kutse ehk saatekiri Patsiendiportaalis.

Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringus osalemiseks on uuringuid teostavate asutuste kontaktid leitavad haigekassa kodulehel. Jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks palume võtta ühendust oma perearstikeskusega. Kõigi sõeluuringul osalenute uuringute ja vajadusel järgneva ravi kulud tasub Eesti Haigekassa.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

tutvuja
31. aug. 2021 18:51
Vaktsineerimise kasulikkusest räägib kasvõi seegi, et seoses vaktsineerimiseaja broneerimisega sai tutvuda ka digiloo sisuga! Selgus, et mõni perearst ei tea, millal on analüüsi negatiivne tulemus hea ja positiivne tulemus halb. Võib–olla ei teata ka matemaatilisi sümboleid näitude ees. Aasta tagasi toimus eri - sõeluuring jämesoolekasvaja avastamiseks. Näitajaks oli peitvere hulk väljaheites. PERH-i labori analüüsi tulemus oli negatiivne, mis tähendab, et probleemi ei ole. (Näit < 10 μg /g, referentsväärtus < 20). Aga digiloo epikriisis ja aegkriitilistes andmetes on kirjas koguni korduvhaigestumine, kuigi pole isegi esmast haigestumist olnud! Selline analüüside vale tõlgendamine võib selle perearsti puhul olla ka laiemalt levinud, ja küsimus on siin ka valeandmetest riiklikus tervise infosüsteemis TEHIK ja Tervise Arengu Instituudi andmebaasis, mis lähtuvad perearsti poolt koostatud vale epikriisi andmetest. See perearst praktiseerib Mustamäe tervisekeskuse 4 - ndal korrusel. Hiljuti juhendas seal ka mentor D01397 . Vale epikriisi koostaja ( 01.07.2020 00:00) perearst D01765 kood:11556551.