"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Raul Eamets maksudebatist: rohkem peaks tegelema rikkuse ümberjagamisega (0)
31. august 2021
Raul Eamets. Foto: Scanpix

„Oleme oma majanduse arengus jõudnud faasi, kus rikkuse kogumise ja investeeringute soodustamine ei peaks olema enam esmane maksupoliitika prioriteet. Senisest rohkem peaks tegelema rikkuse ümberjagamisega,“ rääkis majandusteadlane ja valitsuse eelarvenõukogu juht Raul Eamets käimasolevast maksudebatist.

„Vaadates ühiskonna kihistumise protsesse võiks vähemasti nihutada maksustamise põhiraskuse inimestelt varale. Samuti peaks suurendama maksubaasi, ehk üksikud maksud ei peaks võibolla suurenema vaid tuleks leida uusi maksustamise objekte,“ märkis Eamets.

Tema sõnul on Eesti suhteliselt ühetaolise maksusüsteemiga elanud väga kaua aega. Peamine rõhk on tööjõu maksustamisel, ettevõtete ja vara maksustamise osakaal on tagasihoidlik. Samuti on kaudsete maksude osakaal suurem kui otseste maksude osakaal.

Arenenud riikides on reeglina otseste maksude osakaal suurem kui kaudsete maksude osakaal. „Mulle tundub, et me tahame ennast ka lugeda arenenud riigiks? Samuti ei ole tänane kohalike omavalitsute rahastamine pikas perspektiivis jätkusuutlik, sest valdav omavalitsustest sõltub riigi poolt jagatavatest toetustest,“ ütles Eamets.

Miks praegu peaks maksuteemadest aga just praegu rääkima?

„Millal siis veel, kui mitte enne valimisi?“ küsis ta. „Tõsi, suurte maksudebattide aeg peaks olema enne Riigikogu valimisi, aga enne kohalike omavalitsuste valimisi oleks väga kohane rääkida kohalikest maksudest ja omavalitsuste finantseerimise skeemidest.“

Nokk kinni, saba lahti debatt

Maksudebatiga on tema sõnul see huvitav teema, et maksudest peaks rääkima enne valimis, et siis läbi valijate mandaadi saamise hakata neid ideid hiljem ka ellu viima. „Samas ei julge erakonnad sellise teemaga lagedale tulla, sest oht on kaotada stabiilsust armastavaid valijaid. Natuke nokk kinni, saba lahti olukord, sest enne valimisi ei julgeta ja valimiste vaheajal ei ole kellegi huvi teemat vedada.“

Seda näitas ilmekalt Keskerakonna näide, kus eelmine peaminister Jüri Ratas üritas maksudebatti käima tõmmata, aga mitte üksi parlamendis olev erakond sellega kaasa ei tulnud. Tõsi, ega tuldud välja ka mingite konkreetsete ettepanekutega kogu süsteemi muutmiseks.

Eamets tunnistas, et vaadates tuleviku pensionimaksed ja haigekassa vajadusi, siis praegune maksusüsteem lihtsalt ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. „See liiga (Euroopa Liit majanduslikus mõttes), kus me nüüd mängime, mängib hoopis teiste reeglite järgi, kui see keskkond, kus Eesti oli üheksakümnendate keskel,“ märkis ta.

Rääkides konkreetsetest maksumuudatustest lähiajal esitas Eamets valiku. „Kas liikuda progressiivsuse suunas ehk kes teenib rohkem maksab ka rohkem? Siis maksustame rohkem vara, toome sisse uusi maksustamise objekte ehk suurendame maksubaasi. Need on poliitiliste valikute teemad.“

Võidavad need ideed, mis saavad suurema valijate toetuse. „Siin ei ole ühte või teist paremat valikut. On erinevad valikud, mille peavad tegema poliitikud koos mandaadiga, mille nad valijatelt saavad. Teadlastest ei ole siin abi,“ tõdes ta.

Maksusüsteem kui kaardimaja

Kuidas aga suhtuda Reformierakonna ettepanekusse vähendada tulumaksumäära 15 protsendini?

„Ei ole mõtet rääkida üksikutest maksudest või maksumääradest,“ selgitas majandusteadlane. „Süsteem on nagu kaardimaja. Kui ühe kaardi ära võtame, siis tuleb teine kohe asemele panna, muidu kukub majake kokku. Ehk mida me paneme asemele, mis kompenseerib selle saamata jäänud tulu?“

Tema sõnul on ühe võimalusena muidugi võimalik ametnike arvu vähendada. „Aga samas on puudujääk avaliks sektoris suur, eriti kui vaatame tervishoiu ja kõrghariduse rahastamist, samuti päästeameti ja politsei palkasid. Ei ole mõtet rääkida ühest maksust. Vaja on vaadata tervet maksusüsteemi, muidu on see lihtsalt valijate lollitamine,“ hoiatas ta.

Tallinnast eemal väiksem maksumäär

Ent kuidas aitavad maksumuudatused suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi?

Sõltub, kuidas maksusüsteemi muudetakse. „Kui räägime üksikutest maksudest, siis see ju omavalitsuste rahastamist ei mõjuta. Süsteemi muudatustest rääkides on kaks varianti: kas suurendame kesksetest maksudest eraldatava raha osakaalu või kehtestame rohkem kohalikke makse.“

Tuludest rääkides meeldis majandusteadlasele Eesti 200 idee, et mida kaugemale Tallinnast, seda väiksem maksumäär. „Ehk suudame tekitada siis olukorra, kus majanduslik aktiivsus ei lõpe ära neljarajaliste kiirteedega, kui Tallinna poolt vaadata?“

Eamets väljendas veendumust, et võttes ette kogu maksusüsteemi muutmise, tuleb ka omavalitsuste rahastamine laule tõsta. „Seda tuleb teha koos neile pandud ülesannetega, sest vaadata rahastamist lahus funktsioonidest pole ka õige,“ kinnitas ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.