"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Eestis testitakse linnalennunduse tulevikumasinaid (0)
02. september 2021
Droon EHang 2 Foto: Lennuliiklusteeninduse AS

“Tahame katsetada, kuidas toimib droonide ja mehitatud õhusõidukite poolt jagatud õhuruum tiheda liikluse korral. Droonide testlennud aitavad paremini mõista, kuidas siduda mehitamata liiklus tänase õhuruumiga, kus juba tegutsevad erinevad õhusõidukid,” rääkis Lennuliiklusteeninduse tehnika- ja äriarenduse valdkonna juht ja juhatuse liige Jaanus Jakimenko.

“Enne, kui asume droonilennundust tempokamalt arendama, peame veenduma, et see on turvaline ning ei sega olemasolevat õhuliiklust,” selgitas Jakimenko.

Septembri jooksul viib Lennuliiklusteenindus koostöös droonide arendajate ja tootjatega CAFA Tech Estonia, Threod Systems Estonia ja EHang läbi erineva suuruse ja otstarbega droonide testlende Tartus, Tallinnas ja Tallinna-Helsinki vahel. Projekti raames katsetatakse erinevaid tehnilisi lahendusi mehitamata lennuliikluse korraldamiseks. Lisaks Eestile toimuvad testlennud veel Soomes, Poolas ja Austrias. 

Testlennud algavad 2. septembril Tartus ja jätkuvad 13. septembril Tallinnas. Mõlemas linnas sooritavad erineva suuruse ja võimekusega droonid mitmeid lende, et testida tulevikulahendusi linnakeskkonna transpordi täiendamiseks. Näiteks katsetavad linnaruumis lendamist õhutaksod, pakiveodroonid, keskkonna kaardistamise ja seirega tegelevad masinad.

„Juba lähitulevikus võiks pakivedu ja taksondus liikuda taevasse. Mehitamata lennundusest võiks tulevikus saada arvestatav transpordiliik. See aga eeldab nii lennuliikluse kui mehitamata õhusõidukite sulandumist teiste transpordiliikidega, kus droonid saavad lennujaamade, sadamate, rongi-ja bussijaamade ning muude transpordisõlmede kõrval osaks transpordiahelast. Linnakeskkonnas lisandub droonide lennutegevuse puhul ka maapealsete teguritega arvestamine, näiteks lennatakse inimeste kohal ja majade vahel,” kirjeldas Jakimenko.

Tallinnas teeb lühilennu üle Kopli lahe Politsei- ja Päästeameti Süsta tänaval paiknevast baasist Haven Kakumäe sadamasse kahele inimesele sobilik mehitamata õhutakso. Väiksemad droonid sooritavad pakiveolende, katsetavad maapealse infrastruktuuri seiret ja kaardistamist ning täidavad ka muid ülesandeid. 21. septembril sooritatakse testlend Helsinkist Tallinnasse, kus lendavad koos pakiveodroon ja vesilennuk. 

Droonindus ja õhtuaksod on viimastel aastatel jõudsalt arenenud ning see loob uusi võimalusi, kuidas logistiliselt siduda linna seda ümbritseva keskkonnaga, hõlmates nii äärelinnu, maapiirkondi kui muid olulisi logistikakeskuseid. COVID-19 olukord on andnud täiendava tõuke valdkonda arendada ning võtta kasutusele kontaktivabu võimalusi tavapärase elu jätkamiseks piiratud tingimustes. 

Eesti drooni- ja robootikaettevõtte CAFA Tech juht Tanel Järvet ütleb, et droonid teostavad juba täna peaaegu 100% kommertslendudest automatiseeritult, samas isejuhtivate autode saabumist on oodata alles 5- 10 aasta pärast. “Piisab, kui saame tõusta maapinnast 30 meetri kõrgusele ja liiklust ei takista enam ei jalakäijad ega hooned.  Peame ainult suutma koordineerida õhuruumis lennumarsuudid teiste droonide ja lennukitega, mida aitab teha automatiseeritud UTM (Unmanned Traffic Management) süsteem,“ sõnas ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.