“Üks suurimaid probleeme eelarvedokumentide koostamise protsessis on infosüsteemi puudulikkus,” ütles riigikogu majanduskomisjoni aseesimees ja kahe valitsuse rahandusminister Sven Sester.
Riigikontrolli sel nädalal esile toodud vead rahandusministeeriumi koostatud riigieelarves on peamiselt tingitud sealsest töökorraldusest ning ajapuudusest, tõdesid nii ministeeriumi asekantsler Sven Kirsipuu kui ka endine rahandusminister Sven Sester ERR-i uudisteportaalile, vahendab BNS.
Suurem osa parandusi tehakse käsitsi – see suurendab vigade tekkimise võimalust
Sesteri sõnul on riigieelarve eelnõu ja seletuskirja koostamine suures osas automatiseerimata, mis tähendab, et kui valitsus teeb tihti otsuseid kuni viimase minutini enne eelarve üleandmist riigikogule, jääb ametnikel eelnõus ja seletuskirjas paranduste tegemiseks ja kooskõlastamiseks vaid mõni päev. “Ja need parandused tuleb teha käsitsi,” lisas Sester.
Iga valdkonna minister kontrollib riigieelarves seda, kas talle eraldatud summad on õiged, aga koondnumbritel lisaks rahandusministeeriumile nii-öelda huvitatud kõrvaltvaatajat pole, kes kontrolliks arvutused üle, selgitas ta.
Eelarveprotsessi töökorraldusega seletas tekkinud vigu ka rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu. “2019. aastal valmistasime ette keerulist reformi minemaks üle tegevuspõhisele riigieelarvele. Taustal tähendas see väga palju suuremat andmemahtu ja keerulisemat metoodikat ning mudeleid. Paraku realiseerus mahukast reformist, käsitööst ja kiirustamisest tulenev vigade tekkimise risk,” nentis ta.
Rahandusministeeriumi tööprotsessid tuleb üle vaadata
Sesteri hinnangul peaks rahandusministeeriumis oma sisemised tööprotsessid üle vaatama. “Teades, kui palju unetuid öid kulub kogu rahandusministeeriumi eelarveosakonnal peale valitsuse viimase hetke poliitiliste otsuste tegemist, panustaksin ma protsessi kordategemisele ja eelarvepildi arusaadavamaks tegemisele, et tulevikus analoogseid vigu vältida,” ütles ta.
Samas Kirsipuu kinnitusel tuvastas ministeerium riigikontrolli esile toodud vead juba eelmisel aastal ja sellest tulenevalt on tänavu muudetud oma juhtimisstruktuuri, et leevendada tema sõnul ebaühtlast ja kontsentreerunud töökoormust. Samuti on ministeerium täpsustanud sisemisi protsesse ja kontrollimetoodikaid vigade realiseerumise tõenäosuse vähendamiseks ning parendanud samal eesmärgil infosüsteemide võimekust, kinnitas asekantsler.
Lisaks toimub praegu analüüs eelarveliste infosüsteemide funktsionaalsuse suurendamiseks ja sünergia tekitamiseks, ütles Kirsipuu. Järgmisest aastast planeerib ministeerium ka üleriigilise eelarveprotsessi lihtsustamist, tehes aasta jooksul kahe dokumendi ja otsustusprotsessi asemel riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koos sügisel.
“Kõik need muudatused on suunatud ka võimalike vigade arvu vähendamisele, kuid riigieelarve koostamise protsess jääb alati suure ajasurve all toimuvaks ja väga paljusid osapooli ning andmemahte sisaldavaks keerukaks protsessiks,” tõdes asekantsler.
Riigikontrolli sel nädalal avaldatud aruanne näitas, et riigikogus seadusena vastu võetud 2020. aasta riigieelarve kõik koondsummad – tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud – on valed, sest eelnõu ette valmistanud rahandusministeerium on teinud sadade miljonite eurode ulatuses arvestus- ja arvutusvigu. Selle tulemusel on tulude ja kulude vahe riigieelarves näidatud 365 miljoni euro võrra tegelikust paremana.
