"Tallinn tegigi minust selle inimese, kes ma praegu olen."

Laulja Ivo Linna
rohepööre Uues loomekeskuses sünnivad vanadest rehvidest moodsad jalanõud (0)
02. september 2021

Uus keskus hakkab keskkonnasõbraliku tootmisega alustada soovivatele firmadele nõu ja tuge. Hoone esimesel korrusel leiavad koha näituse- ja koolitusruumid ning ülemisele korrusel töö- ja nõupidamisruumid.



Tallinn aitab oma ettevõtlusinkubaatorites nõu ja ruumidega jalule nutikaid väikeettevõtteid. «Üks ettevõte, kes tuli meile kaks aastat tagasi, hakkas tegema saapaid ja muid jalanõusid, kasutades vanu autorehve ja kokku korjatud plastpudeleid,» tõi näiteks loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus.

«Toetame näiteks ettevõtteid nagu My Creen, mis loob seenematerjalist tooteid, KIRA, mis arendab vanadest autorehvidest jalanõusid ning RAIKU, mis loob uuenduslikku, puidutööstuse jääkidest tehtud pakkematerjali. See näeb välja nagu kile, aga ei ole plastist. Me tutvustame kõigile huvilistele ringmajandusest ja anname nõu, kuidas oma tootmine seada juba tänase päeva nõuetele.»

Paari aasta pärast avab SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid (TEI) aadressil Poldri 3 uue loome- ja ringmajanduskeskuse. See hakkab samuti pakkuma tugiteenuseid alustavale ettevõtjale, arendama loomeettevõtteid ning ettevõtteid ja organisatsioone ringmajanduses nõustama. Keskus loob enda ümber tugeva kogukonna eraisikutest, ettevõtetest ja organisatsioonidest, kes oma tegevusega loovad säästlikult majandavat ja inimsõbralikku linna.

Päästis vana hoone lammutamisest

Keskus hakkab asuma heas paigas, sest lähedal asuvad ka sadam, mererand, Rotermanni kvartal ja Reidi tee. Ühtlasi päästab loodav keskus vana paekivist laohoone lammutamisest. Nüüd ehitatakse see kahekorruseliseks ning luuakse selle ümber mõnus rohelusse uppuv puhkamise paik. Hoone esimesel korrusel leiavad koha näituse- ja koolitusruumid ning ülemisele korrusel töö-, rendi- ja nõupidamisruumid. Hoone kavandatakse ja projekteeritakse moel, mis võimaldab sellele mitmeotstarbelist ja sealhulgas avalikku kasutust. Hoone renoveeritakse ja võetakse kasutusele Tallinna linna toel.

Lõhmus kinnitas, et loomeettevõtjad on väga tundliku sotsiaalse närviga. «Nendel on olnud huvi valmistada tooteid nii, et tootmise jalajälg loodusele oleks väiksem,» selgitas ta. «Nad arvestavad, et tekiks vähem jäätmeid , et kasutatavad materjalid oleksid inimsõbralikud ja ei sisaldaks kahjulikke koostisosi. Koroona ajal tekkis ka tootjatel rohkem aega mõelda ja ringi vaadata, nii sai kogu see ringmajanduse teema suurema hoo sisse.»

Et firmad ei jääks hätta

Lõhmus lisas, et inkubaatorid aiatavad ettevõtetel mõista, mis on ringmajandus ja kuidas seda oma ärimudelites rakendada. «Oluline on toodete ringlus, et nad ei satuks peale esimest kasutustsüklit kohe prügimäele,» selgitas ta.

 «Nüüd me juba oleme kindlad, et sellise lähenemisviisiga saavad ettevõtted endale konkurentsieelise. Iga päev tuleb maailmas juurde mõni ringmajanduse tingimustele vastav kaubamärk või toode. Kui ettevõtted praegu ei lähe keskkonnasäästliku lainega kaasa, siis ühel hetkel tabavad neid nii Euroopa kui Eesti regulatsioonid ja nad võivad olla suurtes raskustes, kuna pole õigel ajal oma tootmist ümber korraldanud. Kui ettevõtted pannakse vastutama ka selle eest, mis saab nende toodetest peale kasutusaja lõppu, siis jäävad need, kes sellel juba praegu ei hakka mõtlema, suurde hätta.»

TEI on oma tegevusaja jooksul aidanud kaasa enam kui 1000 mikro- ja väikeettevõtte arengule ja kasvule ning on pälvinud ka mitmeid rahvusvahelisi ettevõtlusauhindu. Aadressil Veerenni 24C asub TEI  loomeinkubaator. Sihtasutusele kuulub ka loomemajanduse arenduskeskus, mis aadressil Rotermanni 14 kaubamärgi Tallinn Design Houseall.  TEI pakub ettevõtlusega alustamisel konsultatsiooni- ja mentortuge, ettevõtlusteemalisi koolitusi, abi välisturgudele sisenemisel ning paindlikku äriruumiteenust. Tallinn Design House pakub turul tegutsevatele disainerbrändidele loomemajandusalast nõustamis-, arendus-, ühisturundus- ja ekspordiplatvormi teenust.

Riisalu: rohepöörde suurim väljakutse on inimeste mõtteviisi muutmine

«Mõni aeg tagasi võtsime me vastu Tallinna arengustrateegia 2035. aastani ja sätestasime selles dokumendis väga täpselt ära, milline peaks olema Tallinn kaasaegses maailmas. Me usume endiselt, et täituvad meie püüdlused saada roheliseks pealinnaks, sest tegelikult on meie linn ju väga armas ja ilus – Tallinnas on võimalik kümneminutilise  jalutuskäiguga jõuda rohelusse, ükskõik, kus sa ka ei ela,» märkis abilinnapea Aivar Riisalu.

«Meie rohepöörde alustalad on energiatõhusus, alternatiivsed energiaallikad, säästlik liikuvus ja kliimamuutustega kohanemine ning ringmajanduse arendamine ja sellel majal saab olema väga suur ja ilus tulevik just nende plaanide kontekstis,» lisas abilinnapea. 

«Kõige suurem võitlus ja kõige suurem ülesanne, mis meie ees seisab, on muuta inimeste mõttemaailma – teha neile selgeks, et keskkond meie ümber on meie planeedi seisukohalt oluline. Ma soovin sellel raskel teel, mille alguses me seisame, meile kõigile ühiselt edu ja ma arvan, et me saame nende ülesannetega väga kenasti hakkama, sest me usume sellesse, mida ma teeme.»

Ringmajanduse eesmärk on prügi vähendamine ja taaskasutus

Ringmajandus ehk vanas mõistes jäätmemajandus ei ole Riisalu hinnangul kommunaalteenus. «Jäätmemajandus on ettevõtlus, jäätmemajandus on võimalus ja jäätmemajandus on meie elukeskkonna seisukohalt täpselt selle sama energiamajanduse ja liikuvuse kõrval üks olulisemaid aspekte, mis meie rohepöördes rolli omavad,» selgitas ta..

«Kujutame endale ette, et nädal aega ei tegele selle teemaga mitte keegi. Sellel hetkel saabub ühiskonda selge kaos. Ma vahel ikka kolleegidega naeran, et maakodus, kui lõkke põlema paned, siis sinna on ilmselt aegade jooksul lennanud mida iganes. Ma nimetan seda Tansaania jäätmekäitlusmeetodiks ja seesama meetod peaks meie elust ära kaduma,» muigas Riisalu.  

«Täna me kasutame seda tegelikult energiamajanduses, kui me Irus valdavalt meie olmeprügi täna ära põletame. Saame küll elektri ja sooja vastu, mis on  väga oluline, aga see, mida me saavutada tahame, on see, et inimesed üleüldse tekitaksid vähem jäätmeid ja me oskaksime sellest välja korjata materjale, mida saaks taaskasutada.»

Ka biojäätmed võiksid Riisalu hinnangul jõuda uuesti ringlusesse, sest neist saaks toota gaasi, komposti ja seda kõike uuesti ära kasutada. «Gaasitootmisega koos tekib ka väga hinnalist põllumajandusväetist ja kui me suudame oma linnaaiandust arendada, siis võiks seda sama asja ju linnakeskkonnas kasutada,» arvas Riisalu.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.