"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Uuring: veerand täiskasvanutest on kokku puutunud finantskelmustega (0)
02. september 2021
Foto: Pixabay

“Kahjuks teadlikkus ei võrdu alati pettuste eest kaitstud olekuga. Tänapäeval võivad interneti ja digitaalse suhtluse tõttu investeerimispettused olla palju keerukamad, näiteks imiteerides legitiimsete firmade veebilehti. Mõningad skeemid on ka nii oskuslikult teostatud, et võivad esmapilgul isegi asjatundjatele usutavad tunduda,” nentis pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.

Eesti Pangaliidu poolt tellitud Norstati uuringu järgi on 23 protsenti Eesti elanikest ühel või teisel viisil kokku puutunud pangandus- või investeerimiskelmustega.

Pangaliidu kelmusteteemalise infokampaania raames tellitud uuringu tulemused näitavad, et investeerimis- ja pangapettuste teemast on kuulnud või sellega kokku puutunud koguni 93 protsenti küsitletud 18–64 aastastest Eesti inimestest.

Valdav osa ehk 69 protsenti teadlikkusest pettuste teemal põhineb meediakajastusel, uudistel ja artiklitel. Isiklikult oli teemaga ühel või teisel moel kokku puutunud 23 protsenti. Suurem oli kokkupuude üle 35-aastastel elanikel, 26 protsenti, samas on senine meediakajastus nendeni jõudnud vähem.

Uuringus osalejatel paluti hinnata kümmet erinevat ohumärki ja seejärel vastata, kas mõni neist tekitab kahtluse kelmuses. Nende seas olid näiteks PIN koodi küsimine, välismaiselt telefoninumbrilt helistamine, pealetükkiv suhtlusstiil ja muu taoline. 

Üheksa inimest kümnest pidas uuringu käigus kahtlaseks PIN-koodide ja salasõnade küsimist. Samas kõige vähem tekitas inimestes muret investeeringu liiga kõrge lubatud tootlikkus – uuringus osalejatest pidas seda kahtlaseks vaid 65 protsenti.

Vähese teadlikkusega inimesi, kes oskavad nimetada ühte või kahte ohumärki oli enim 50–64-aastaste, madalama sissetulekuga ja keskeri- või kutseharidusega inimeste seas.

Muu hulgas tõid küsitluses osalenud inimesed välja asjad, mida pettuse kahtluse korral ise ära teha saab, nagu näiteks kõne katkestamine ja lisatarkvara või linkide mitte kasutamine. Vähem oli neid, kes ka teavitaksid pettuskatsest politseid või uuriksid pangalt lisainfot. Uuringust selgus ka, et keskmisest ebakindlamad olid õige tegutsemisviisi osas venekeelsed inimesed ja üle 50-aastased inimesed.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.