"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Veondussektori tugev kasv tõendab aktsiisimaksu langetamise mõju (0)
02. september 2021
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) juhatuse liige Herkki Kitsing. Foto: Anno Proosvelt

„Viie aasta eest tõstetud aktsiisid on toonud üksnes langevad käibenumbrid Eesti veondusettevõtetele. Eelkõige, kuna Eesti veoettevõtete ja ka siit läbi sõitvate ettevõtete tankimine liikus Lätisse ja Leedusse,“ selgitas Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) juhatuse liige Herkki Kitsing.

„Peamine põhjus, miks kaotati hinnanguliselt 1,3 miljardit tulu oli ikkagi see, et meie vedajad kaotasid konkurentsivõimes ja turgu võtsid välisvedajad. Eesti jäi sellega ilma tulust, mis sisaldas aktsiisi, tööjõu- ja muid makse,” lisas Kitsing.

Koroonakriisi ajutise leevendusena langetas riik diiselkütuse aktsiisi, kuid uuel aastal plaanitakse see tagasi tõsta Euroliidu üheks kõrgeimaks. Seda vaatamata faktidele, et kõrge aktsiis võttis Eesti veondusettevõtetelt konkurentsivõime ning tõi Eesti teedele välismaised vedajad, kes tangivad lähinaabrite juures ja sõidavad Eesti keskkonda rohkem kahjustavate sõidukitega. Just avaldatud majanduskasvu numbrid tõendavad aktsiisimaksu langetamise suurt mõju.

Möödunud aasta mais langetati koroonakriisi mõjul aktsiis ajutiselt normaalsele tasemele tagasi ja see on andnud võimaluse Eesti ettevõtetel taastuda. Kütuse müük tõusis kohe üle 20%. „See tähendab Eesti riigieelarvesse lisaks 47 miljonit eurot, mis läks varasemalt otse meie naaberriikide taskutesse,“ märkis Kitsing. Ta lisas, et kõrge aktsiisi ajal kaotasid Eesti vedajad palju turuosa, kuid õnneks olid olemas teatud varud ning päris n-ö põhja veel sektor ei jõudnud. „Kui see oleks juhtunud, siis oleks meil sellest olukorrast juba väga raske tagasi tulla. Kaugel see siiski polnud.“

ELEA juhatuse liige lausus, et tänu ajutiselt langetatud aktsiisile on veomahud ja äritegevus nüüd kasvanud. Aasta esimeses kvartalis oli veosekäibe kasv 32% ning just avaldatud II kvartali majanduskasvu numbrid näitasid, et veondus ja laondussektor oli tõusult kolmandal kohal 36%-ga (Graafik 1). Kui majutus ja toitlustussektor tõusis tugevalt, kuna koroona tõttu oli ees n-ö madal baas, siis veondus alustas tõusu juba I kvartalis.

„See peaks olema selge sõnum valitsusele, et madalam aktsiis on aidanud taastada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja samuti ka riigieelarve tulusid, aga kui aktsiis uuesti tõuseb, siis kordub sama olukord, kus veosekäive kukub ja Eesti ettevõtteid hakkab suurenevas mahus asendama nii sise- kui ka rahvusvahelistel vedudel välismaised ettevõtted,“ märkis Kitsing. 

Otsene mõju Eesti keskkonnale

ELEA hinnangul on kõrgem aktsiis teinud karuteene ka Eesti keskkonnale. Alates 2018. aastast on lausa 50% langenud Eesti ettevõtjate poolt tehtud investeeringud uute EURO6 klassi veoautode soetamiseks. Kogu ettevõtjate sissetulek on lihtsalt kulunud n-ö nina vee peal hoidmiseks. Sellised uued sõidukid tarbivad ligi 10% vähem kütust ning on märksa keskkonnasäästlikumad. Madalam aktsiis aitaks taastada riskijulgust uute investeeringute tegemiseks. 

„Eesti veoettevõtete sõidukipark on praegu veel keskmiselt uuem ja keskkonnasõbralikum, kui seda on näiteks Läti ja Leedu vedajate sõidukid, mis vallutasid aktsiisitõusu järel Eesti teed,“ selgitas Kitsing. „Ühelt poolt on riik seadnud kõrged eesmärgid kliimaneutraalsuse suunas, kuid samal ajal teeb otsuseid, mis töötavad sellele otseselt vastu.“

Lähteandmed pole selged 

Aasta esimeses kvartalis oli maantee kaubaveoteenuse eksport Eestis suuruselt teine eksporditav teenusharu moodustades lausa 10% kõikide Eesti teenuste eksporditulust ( IT-teenuste ekspordi järel). „Samas pole meile aga veel ikka päris selge, milliste andmete põhjalt riik nii olulist sektorit tugevalt mõjutavaid otsuseid teeb,“ lausus Kitsing. 

Rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosis on välja toodud, et „diislikütuse koguste kasvu veab 2023-2025. aastal kasvav veosekäive. „Vaadates aga kõiki numbreid ja statistikat senisest aktsiisitõusu perioodist, siis selline väide ei ole realistlik,“ selgitas ELEA juhatuse liige Herkki Kitsing. 

„Hetkel on veel jõus otsus, et ajutine aktsiisilangus lõppeb järgmise aasta mais ning tõuseb siis taas Euroliidu üheks kõrgeimaks. Eesti elatustase ei ole veel jõudnud jõukate suurriikidega samale tasemele, et saaksime riiklikult lubada Euroopa kõrgeimat maksukoormust, mis hävitab ettevõttlust ja muudab Eesti elanike toidukorvi maksumuse kallimaks,“ lausus Kitsing.

Tema hinnangul vajaks üle vaatamist tegelikult bensiiniaktsiis, sest praegu on ka bensiini hind Eestis märgatavamalt kõrgem, kui kasvõi Saksamaal. Saksamaal maksab bensiin 98  1.33 EUR/L, Eestis on see lausa 1.509 EUR/L. 

„Loodame väga, et need otsused mõeldakse ümber ning praegu tehtavate majandusprognooside ja veosekäibe hindamiste juures võetakse siiski arvesse, milline suur mõju aktsiisitõusul oli. Iga sammuga, mis riik maksupoliitikas ette võtab peenhäälestades iga kulukomponenti kaob Eesti vedaja eksistents. Veondussektori kahanemisel polnud meie vedajatel veel „põhi“ kätte jõudnud, aga aktsiisi tõstmisel see kindlasti tuleb,“ märkis Kitsing.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.