"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
heeroldi jutud Soome suursaatkonna hoonete all peitub Tallinna vanim paekivist ehitis (0)
03. september 2021

Heeroldi jutud viivad seekord  Toompeale Soome saatkonna õuele, aadressil Kohtu 4. Tuhat aastat tagasi oli siin muinaseestlaste linnus, olid mingid puitehitised ja hiljem ehitati ümber kogu Toompea kaitsemüür nagu all-linnal linnamüür, sellele ka tornid.

Ja sellel kohal, kus on nüüd keskne Soome saatkonna liputorn, oligi kindlustorn ja selle kohta on selline oletus, et see on esimene kivist ehitis, mis püstitati Tallinna koloniaalaja alguses, kui Taani väed Valdemar II juhtimisel vallutasid Lindanise 15. juunil 1219.

Ja siis oli hakatud kuningale ehitame kivist torni. Aga hiljem on siia püstitatud elumajad, aadlipaleed, millest meist vasakule jääv on ilmselt Rootsi aegne, hiljem mitu korda ümber ehitatud. Ja lõunaküljel suur esinduslik linnapalee on aga ehitatud aastaks 1848.

Hiiglaste tellitud uksed

Toompea lõunanõlvale 1848. aastal nö istutatud aadli elamu, vanas kindlas tsoonis, on mõneti ebakorrapärane nagu me siin vestibüülis näeme. See on tingitud vanadest keskaegsetest kaitsemüüridest. Aga ka siin sissepääsus, kust tulevad külalised, kui neid kutsutakse vastuvõttudele, on muidugi lossilikud uksed. Kahekordsed tiibuksed, kõrgete vägevate karniisidega. Millest võib jääda mulje, et selle ehitise tellijad oli hiiglased, nii kahe ja poole meetrise kasvuga.

Soome saatkond  asus siin esimest korda kuni augustini 1940. Seoses Eesti annekteerimisega NSV Liidu poolt saatkond suleti ja saadeti Soome tagasi. Teist korda tuli Soome saatkond siia 1996, kusjuures eelnes sellele kolme aasta vältel restaureerimine, mille käigus kõik, mis oli stiili väärtusega, tehti korda või jäeti alles.  Siin, kus ma seisan, võib öelda, et sellest peatrepist huvitavamgi on  minu selja taha jääv malmist keerdtrepp, mis viib üles liputorni.  

Peakorrusel, kuhu lubatakse külalisi vastuvõttude ajal, on nagu kaks eraldi rida paralleelselt kulgevaid ruume või anfilaad. Ja nende anfilaadide võlu on suuresti mitte ainult nendes vaadetes ja ruumi üldises proportsioonis ja ustes, vaid ka sisustuses. Aga sisustusega oli niisugune lugu, et kui Soome saatkond pidi siit välja kolima 25. augustiks 1940, mööbel ja sisustus pakiti sisse ja viidi Soome. Ja seal nad seisid 1995. aastani kui nad lahti pakiti ja toodi Tallinna tagasi.  
Soome saatkonna vastuvõtul minge kindlasti rõdule

Esindusruumidest on kõige suurem söögisaal, mis saab oma valguse kolmest hästi suurest aknast ja kus me näeme keskel seinas on malmist kamin vanasuguse dekooriga ja seinad kaetud ka dekooriga. Peale selle on siin muidugi ka kroonlühtrid kristallist ripatsitega ja mööblist rääkides, pöörakem tähelapanu, siin on üks väga eriline kapp. Vaadake, kui võimas see on! On ta nüüd lõvikäppadel või kuidas. All on kummut sahtlitega, üleval kapp nõude jaoks. See on selline vägev viil. See on rokokoo. Aga niisugune massiivne, mitte prantsuse kerglane, vaid balti  raske rokokoo.  

Pidulaua taga on praegu ainult kümme tooli. Aga nagu mulle öeldi saatkonnast, et kui oli viimane Soome Vabariigi aastapäev 6. detsember, siis koroona tõttu mõõdeti rangelt vahed ja siia mahtus ainult kuus inimest. Aga kui koroonat ei ole, siis nendel iseseisvuspäeva vastuvõttudel on siin mitusada inimest ja selles saalis sagib ka, kahtlemata, inimesi üle saja.  Sisustus on võrdlemisi funktsionalistlik või konstruktivistlik. Näete, need  kastjad tugitoolid ja diivanid, need on vist kas Saarineni või tema lähikondlaste projekteeritud. Ja seintel on ka moodne Soome kunst.  

Kui siin 1990. aastate alguses restaureerimine käimas oli,  leiti uuemate tapeedikihtide alt sinine kullaga vana tapeet,  millest oldi nii vaimustatud, et selle järgi trükiti lausa uued tapeedid. Saatkonna hoones mõjub see tapeet täna väga sarmikalt, raamistades ka valgest marmorist kaminat, millel on ümarad rosetid. See kujundus on klassitsistlikus stiilis.

Külastamiseks määratud ruumide anfilaadi lõpetab endine raamatukogu ruum, mille funktsioonist me saame aru siia seina sisse ehitatud suure raamatukapi järgi, millel on samasugune ümarkaarne uhke pealmik nagu siin rõdule viival ukselgi.

Soome saatkonna liputorni hoone rõdul seistes saab meile selgeks, et me oleme strateegiliselt olulisel kohal, kus jooksevad kokku Pikk jalg ja Lühike jalg. Seda ta kontrollis kindluse ajal.  Aga nüüd avanevad siit lihtsalt väga toredad vaated lahest kuni Tõnismäeni.  Ja kui teid tabab õnn saada millalgi kutsutud Soome saatkonna vastuvõtule,  siis ärge jätke kasutamata võimalust astuda sellele rõdule ja vaadata ümberringi nagu teeme meie praegu.  



 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.