"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
JUHTKIRI: Võtkem laste küljest hinnalipikud ära (0)
06. september 2021

Lähiajalukku kaevudes tundub hämmastav, mida kõike pole meil tasakaalus riigieelarve nimel kärbitud. Kui 2001. a kehtestati riiklike peretoetuste seadusega igale õppeaastat alustavale lapsele koolitoetus, siis 2008. a lõpetati see suure kärpega.

Miks otsustas riik toona nuhelda rahvusvahelise majanduskriisi ja Eesti põllupealsete kipsmajade kinnisvaramulli just laste kaela, võib aimata. Kõige nõrgematelt on ju ikka kõige lihtsam ära võtta. Aastaid tagasi oli riigikogus kaalumisel üle-eestilise nn ranitsatoetuse taastamine, kuid vastuvõtmiseni see seadus ei jõudnud.

Lapsi toetavad kooli mineku puhul juba ammu omavalitsused – igaüks omamoodi. Mõnes kingitakse kõigile 1. klassi minejatele ranits ja koolitarbed, mõnes saab toetust vaid raskustes pere. Eri valdades-linnades on lastel justnagu erinevad hinnalipikud küljes. Ja ei saa eitada, et tallinlased on siin eelisseisus.

Nüüd, kui suurest kriisist on möödas üle kümne aasta, võiks ikkagi järgida Tallinna eeskuju ja asuda üle riigi ühtset vähemalt 320-eurost ranitsatoetust maksma. See oleks peredele tuntav abi, sest teatavasti on väljaminekud just kooliaasta alguses kõige suuremad. Kolme-nelja lapsega pere kulud seoses kooliga võivad küündida 600-800 euro ligi. Lisaks on Tallinnas nüüd kaotatud ka lasteaia kohatasu alates teisest lapsest. Samuti nähakse ette eralasteaia kohatasu toetus alates teisest lapsest jpm. See võiks olla vähim, mida koroonaaja raskustes, mil paljud vanemad on kaotanud töö, laste heaks teha.

Vaesus ei esine teatavasti enam ammu sellisel kujul, et pole midagi süüa või selga panna. Praegusel ajal tähendab vaesus näiteks trennist või kaugemast koolireisist ilmajäämist. Ehk tasuks edaspidi veel astuda kogu Eestis ühtemoodi samm ja lasta lapsevanematel endil kaasa rääkida.

Eesti lastevanemate liit on juba ammu ette pannud, et riigilt või omavalitsuselt saadud koolitoetusi võiks lastele hakata jagama koolikogukond ise. Praegu jagavad niikuinii omavalitsused ühel või teisel moel toetust. Lihtsalt süsteem tuleks üle Eesti ühtlustada ja lapsevanemad kaasa haarata. Kooli juhtkond ja hoolekogu võiks koos lastevanematega otsustada, millist laadi need toetused võiksid olla.

Kas kool kulutaks raha ranitsate vm koolitarvete ostuks või hoopis näiteks treenerite palkamiseks. Loodaks n-ö lapsevanema ranits. Kool saaks omakorda toetusraha vastavalt perede hulgale. Nõnda kaoks ühtlasi võimalus, et nn ranitsatoetus kaoks mingite muude, aga mitte lapsega seotud kulude katmiseks.

Ütleks, et see on täiesti Lutsu-kevadelik idee. Igale lapsele võib-olla pole vaja ranitsa ostmise toetust, mõnele oleks tarvis hoopis viiulit. Nagu õpetaja Laur Arnole kinkis.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.