"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Linnaednikel on aasta magusaim aeg Kogukonnaaias tegutsemine on linnainimesele suurepärane võimalus aeg maha võtta ning pingetest vabaneda (0)
06. september 2021

Sügis pole kindlasti see aeg, mil korralik aednik saaks rihma lõdvaks lasta. Ka tallinlased, kel on oma peenar linna kogukonnaaias, naudivad parasjagu saagikoristuse aega.

Ühed populaarsemad taimed, mida linnaaedades kasvatatakse on muidugi kurk, igasugune maitseroheline, paprika, piparmünt, redis ja katsetatakse isegi ka kartuli ning maisiga. Läheme vaatame ühte uuemat linnaaeda, Kännukuke aeda, kus enda peenra eest hoolitseb ka teiste seas Tallinna abilinnapea Eha Võrk.  

Just enda peenralt võetud ubadest valmistab Võrk enda selle suve lemmikrooga. “Mulle nii meeldib, kui neid ube keeta soolaga ja praadida juurde väiksed singitükke. Tõesti väga hea roog tuleb –  kerge ja maitsev suveroog,” kirjeldas Võrk.

Läänes populaarseks saanud community gardening taaselustus Tallinnas ligi viis aastat tagasi. Tänaseks on üle linna 21 kogukonna aeda. Iga aasta tuleb neid juurde.

Laagna aeda on rajatud juba üle 70 peenrakasti

Ent põikame nüüd ka ühte linna suurimasse kogukonnaaeda – Laagna aeda, kuhu mõne aastaga on tekkinud juba rohkem kui 70 peenrakasti. 

“Aia populaarsus on siin hästi suur ja nüüd hooaja alguses meil oli järjekord,“ sõnas MTÜ Lasnaidee eestvedaja Maria Derlõš. „Me ei saanud isegi kõigile soovijatele taimekaste võimaldada. Küll aga juhtub seda, et paljudel hooaja jooksul plaanid muutuvad ning siis jäävad kastid ootama uut omanikku. Tihti saab ka jooksvalt liituda.”

Kogukonnaaia üks suurimaid võlusid ongi ühine tegutsemine, mis tähendab ka naabritega läbikäimist, mis muidu on suurlinnades pisut soiku jäänud. 

“Meie aia kõrval majas elab üks meie kogukonnaaia liige, kes on väga hoolas. Ta vaatab aknast tähelepanelikult naabrivalvena, mis aias toimub. Mulle ta helistas ja andis teada, et  üks mu päevalill suure tuulega murdunud,” tõi näite Võrk. 

Pikalt tegutsenud Laagna kogukonnaaed on kujunenud vaba õhu kultuurimajaks. Regulaarsetel jutuõhtutel jagatakse omavahel taimetarkusi ja kogemusi, kuid üritusi on teisigi ja mitte alati pole need aiandusega seotud.

Taimedega tegelemine nõuab kannatlikkust

“Siin aias tegutsevad inimesed tegelevad oma tavaelus paljude hobidega ja tahavad ka neid jagada. Keegi teeb looduskosmeetikat ja räägib teistele, kuidas seda teha. Keegi teab palju rohkem kompostimisest või taaskasutusest. Teeme siin üheskoos ka palju käsitööd,” rääkis Derlõš.

Ta lisas, et kogukonnaaias tegutsemine on linnainimesele ka suurepärane võimalus aeg maha võtta ning pingetest vabaneda. “Taimed ei kannata kiirustamist ega rapsimist. Nendega tegelemine nõuab kannatlikkust ja annab ka endale võimaluse tempo maha võtta,”  lausus Darlõš.

Et ka enda hoole alla taimekast saada, siis tasub uurida ehk on enda kodu läheduses mõni kogukonnaaed juba olemas. Kel aga tekkis mõte ise uus aiake linna rajada, siis mida teha? 

“Vaata järgi, kuhu kohta see aed võiks kerkida. Tore, kui on ka mõned kaaslased ja tulge koos nõu saama. Kindlasti leiame võimalused toetuste andmiseks ja maa eraldamiseks,” sõnas Võrk. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.