"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Iga viies noor on aasta jooksul mõelnud enesetapule KOOLIÕDE: Depressioon ja ärevus meie noorte hulgas üha kasvab (1)
06. september 2021
Foto: Pixabay

Tallinlanna Helve ja tema 17-aastane poeg Markus hoiavad hinge kinni, et alanud kooliaasta taas distantsõppesse ei suubuks. Esimese koroonalaine ajal kukkus Markus välja 10. klassist ning aasta hiljem ka kutsekoolist. “Poiss väga põeb ja süüdistab ennast,” ütleb Helve nukralt. Iga neljas noor kannatab ärevuse või depressiooni all, tüdrukutest on igal neljandal ka enesetapumõtted. Eesti laste vaimne tervis hakkas halvenema juba üle kümne aasta tagasi, kuid koroona halvendas olukorda veelgi.

Märtsis 2020, mil õppurid esimest korda distantsõppele suruti, üritas Markus esimesel nädalal veel sammu pidada, kuid sestpeale jäi aina rohkem asju tegemata. “Mingil hetkel ta lihtsalt istus arvuti ees ja juhe jooksis kokku,” meenutas Helve. “Väikesed terviseprobleemid ja väsimus õppeaastast kimbutasid Markust juba varem.

Kui õpilased koju saadeti, pusis ta esmalt ise õppida. Kui küsisin, kas kooliasjad on tehtud, vastas ta umbmääraselt, et üht-teist on tehtud, midagi tegemata. Esialgu hindeid ei pandud ja kool suhtus üsna mõistvalt. Klassijuhataja arvas, et ehk Markusele sobib selline õppeviis, aga kuu aja pärast oli siiski näha, et poisil jääb 10. klass lõpetamata – motivatsioonipuudus ja võlad andsid tooni. Kui lapsed enne õppeaasta lõppu mais veel korraks kooli lubati, oli Markus juba käega löönud.”

Alguses läks hästi

Sügisel kolis Markus teise linna ja asus kutsekoolis IT-ala õppima. “Poiss leidis, et talle gümnaasium ei sobi, tahaks õppida midagi praktilisemat,” lausus Helve. “Esimesed kolm kuud läksid väga hästi. Kui sügisel algas distantsõpe, jäi poiss jälle omapäi. Enne olid hinded korras, kuid distantsõppe ajal hakkasid võlgnevused kuhjuma. Markusele ei sobi distantsõpe üldse. Pime aeg süvendas väsimust ja lootusetust omakorda.”

Helve paneb üksjagu imeks kutsekoolide ranget süsteemi, et isegi viite-neljade ning kahe võlgnevuse puhul pandi hindeks ikkagi puudulik ning kool ei muutnud nõudmisi distantsõppe ajal kuidagi leebemaks. “Mingil ajal Markus isegi enam ei teadnud, mis asjad tal tegemata olid,” rääkis Helve.

“Võlgnevuste arv läks nii suureks, et ta ei suutnud enam järge pidada. Nii õppimine kui ka hinnete parandamine toimusid distantsilt ja see ajas segadusse. Kuna ka sõpradega lävida ei saanud, tekkisid suhtlemisvaegus ja üksildus.”

Nüüd on Markus järgmisel katsel uues kutsekoolis ning õppeaasta algul hästi motiveeritud. “Poiss tahab väga koolis käia ning ka eriala tundub põnev,” ütles Helve. “Markus on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud ja loodab, et distantsõpet enam ei tule. Tema puhul oleks väga suur tõenäosus, et ta ei saaks ka nüüd hakkama – Markus on seda tüüpi noor, kel ei ole lihtne end distantsõppeks motiveerida. Küsimus ei ole nutikuses, vaid selles, et motivatsioon kaob, kui ei saa sõpradega suhelda ja jääd üksi oma arvuti taha.”

Helve meelest võiks gümnaasiumis rohkem õpetada metoodilisi õpiharjumusi – ta on paljudelt tuttavatelt kuulnud, et kui kontaktõpe kadus, jäi lastel puudu oskusest ise asju teha. “Nii kaob distantsõppega pind jalge alt isegi neil, kes enne kergesti hakkama said,” nentis Helve.

“Kindlasti ei saa väita, et noorte vaimne tervis on vaid koroona tõttu halvenenud – see oli ka enne murekoht,” lausus Südalinna kooli kooliõde ja vaimse tervise õde Elis Singh Sunar. “Koroonakriis ja distantsõpe lihtsalt süvendasid probleemi. Depressioon ja ärevus on noorte hulgas ühed enim levinud psüühikahäired.

Depressioon on 15-24-aastaste noorte seas teisel kohal haiguste põhjustajana. Vanuse tõustes suureneb teismelistel nii kurvameelsuse kui ka depressiivsete episoodide sagedus. Kurvameelsus on 15-aastastel 6,5% kõrgem ja depressiivsete episoodide sagedus 9% võrra kõrgem kui 13-aastastel. Lisaks on näha, et teismelistel kerkivad esile juba soolised erinevused: tüdrukutel on depressiivsusele osutavate näitajate osakaal tunduvalt kõrgem kui poistel.”

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Käthlin Mikiver lisas, et laste vaimse tervise probleemide tõstatusid juba kaua enne koroonaaega. “Koolinoorte tervisekäitumise uuringud on ka varem näidanud, et järjest on halvenenud 13-15-aastaste vaimne tervis,” rääkis Mikiver. “Soolise erinevusena paistab silma, et selles vanuses on kurbust ja depressiooni just tüdrukutel, ning see sageneb vanuse tõustes. Kui vaadata enesevigastuste statistikat, on raskemad ajad august-september ja mai-juuni, mis on suuresti seotud kooliaasta alustamise ja lõpetamisega.”

Tüdrukute kurvameelsuse ja depressiivsete episoodide sagedus 2010. aastast 2018. aastani on mõlema näitaja osas võrdselt 8% võrra tõusnud. Kurvameelsuse näitaja tõusis 25%-lt 33%-ni, depressiivsete episoodide osakaal oli aga kõrgem, tõustes 32%-lt 40%-ni.

Poiste kurvameelsuse näitaja suurenes 2010. aastast 2018. aastani 6% võrra, näit tõusis 11%-lt 17%-ni. Depressiivsete episoodide näitaja tõusis poistel 2018. aastaks 8% võrra, näit suurenes 18%-lt 26%-ni.

Ennast kahjustav käitumine

Koroonaaeg on Singh Sunari sõnul noorte vaimse tervise muredele vaid hoogu lisanud.

“Distantsõpped ja sõpradest kaugenemine tõid kaasa sotsiaalsete suhete vähenemise, vaba aja veetmise võimaluste kadumise ning tülid ja pinged vanemate vahel,” ütles ta.

“Isoleeritus tekitas üksildustunnet ja muremõtteid ning mõistagi annavad praegused uued piirangud ja pinged hoogu juurde eri sõltuvuste tekkele. Selline pikaajaline pinge ja stress soodustab psüühikahäirete tekkimist või süvenemist. Eriti mõjub praegune kriisiolukord halvasti teismelistele, sest nad on niigi haavatavad ning hellad murdeeaga kaasnevate muutuste tõttu.”

Pikemaajalise depressiooniga võib kaasneda ennast kahjustav käitumine, seda ka enesetapumõtete ja -katseteni välja. 13-15-aastastest noortest iga viies on aasta jooksul mõelnud enesetapule. 13-15-aastastel tüdrukutel oli
suitsiidimõtteid 26% ja poistel 13%, seega esineb suitsiidimõtteid tüdrukutel kaks korda rohkem kui poistel.

Aina rohkem enesetapukatseid

Sotsiaalministeeriumis on loomisel suitsiidiennetuse kava, mis annab nõu, kuidas luua noorele suitsiide ennetada aitav turvavõrgustik. “Võrgustikutöö on oluline võti iseäranis laste ja noorte vaimse tervise probleemide lahendamisel,” kinnitas Mikiver.

“Tugivõrgustik välistab, et laps kukuks n-ö halli alasse, kus kool ütleb, et see ei ole meie teema ja sotsiaalvaldkond leiab sama. Siiski võiks esmane võrgustik olla paigas, et laps saaks vajadusel koolis minna sotsiaalpedagoogi või koolipsühholoogi juurde (kui ta vanematega rääkida ei soovi).”

WHO uuringu järgi esineb enesetapukatseid kõige rohkem 15-19-aastaste hulgas. 2009. aastal oli kordaja 236 ning 2019. aastal 441. Seejuures on nooremates vanusgruppides kuni 24. eluaastani naistel enesetapukatse kordaja oluliselt kõrgem kui meestel (aastal 2009 keskmiselt 1,5 korda kõrgem ja aastal 2019 keskmiselt 2,4 korda kõrgem). Trend on olnud stabiilselt tõusev.

Alaealiste enesetapukatsete arv aastas on alates aastast 2015 järsult kasvanud peaaegu kahekordseks. Alaealiste hulgas on tüdrukute suitsiidikatsete tase poiste omast üle kahe korra kõrgem. Suitsiidikatse on läbi teinud 60% kuni 17-aastaseid noori, kel on juba vaimsed mured.

Lastepsühhiaater Ere Vasli nentis, et parimal juhul võiks abi noore muredele alata kodus ära kuulamisest. “Paraku võib siit välja tulla, et vanematel on oma lapse nii suuri probleeme ränk taluda,” tõdes dr Vasli. “Siit tekibki mure, kuidas leida kuulajaid nende noorte inimeste ümber.”

Lastehaiglasse pöördub iga kuu kuni 10-14 suitsiidikatse teinud noort. Eestis sureb suitsiidi tõttu igal aastal üle kümne noore. “See tähendab, et on väga palju noori, kel on väga raske olla ja keda valdab elutüdimus,” nentis Ere Vasli.

BEŠKINA: Meie asjatundjad annavad tasuta nõu

Linn andis tänavu ligi 108 000 eurot juurde, et lapsed ja pered saaksid psühholoogilist nõu kiiremini.
Abilinnapea Betina Beškina sõnul väärtustab linn laste vaimse tervise edendamist. “Näiteks pakub Tallinna perekeskus lastega peredele psühholoogilist nõustamist ja toetavaid sotsiaalteenuseid,” selgitas ta.

“Perekeskuse poole saavad pöörduda Tallinna linnas elavad pered, kõik keskuse teenused on peredele tasuta ning psühholoogi juurde pöördumiseks ei ole vaja suunamiskirja. Lastekaitsetöötajad saavad suunata peresid ka linna lepingupartneri EELK perekeskusse jt juurde.

EELK perekeskuses näiteks pakutakse lastele ja peredele perenõustamist, psühholoogilist nõustamist, vanemluskoolitusi ja loovteraapiat. Kuni 18-aastased sõltuvus- ja käitumishäiretega lapsed ja noored saavad statsionaarset ja ambulatoorset ravi- ja rehabilitatsiooniteenust Tallinna laste vaimse tervise keskuses, mis on Tallinna lastehaigla hallatav psühhiaatriakliinik.”

Aita ennast ja teisi!

• Ära jää üksi! Kui sul on mure, otsi keegi, kes võiks kuulata. Kui esimene inimene ei ole valmis kuulama, leia järgmine.
• Vanemana ära tunne valehäbi. Kui tunnetad, et vajad abi, pöördu perearsti või kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole.
• Täiskasvanuna tegele teadlikult oma vaimse tervisega ja kanna hoolt, et su tass vanemana oleks täis – siis suudad ka lähedasi toetada.
• Loo endale ja lapsele tugev vundament, millele toetuda. Selleks on vaimse tervise vitamiinid: tasakaalustatud toitumine, piisav magamine, värskes õhus viibimine ja füüsiline liikumine.
• Hoolitse selle eest, et lapsel oleksid sotsiaalsed suhted eakaaslastega ja hobid, millega tegeleda.
• Loo lapsele nädalaplaan, taga talle piisav füüsiline aktiivsus ning võimalusel piira ekraaniaega.
• Ürita last rohkem kuulata ning teda mõista, mitte kohe lapse muresid, soove või ideid hukka mõista. Ole avatud ning valmis kompromissideks keerulisel perioodil.
• Kiida ja tunnusta last – see tõstab tema meeleolu ning suurendab heaolutunnet.
• Ole enda vastu leebe ja lahke – anna endale aru, mida sa ei jaksa ning luba endale aega kohaneda! Ära esita iseendale liiga suuri ootusi lapsevanemana ning liiga kõrgeid ootusi lapsele.
• Ole lapse jaoks lihtsalt olemas! Räägi lapsega, loo usalduslikud suhted, tunne huvi, mis lapse elus toimub, kes on tema sõbrad, mida neile meeldib koos teha, kus nad käivad – ole osa lapse elust.
(Allikad: Käthlin Mikiver, Merike Sisask, Elis Singh Sunar)

Mure korral lihtsalt helista!

Kui tegemist on pakilise murega, pöördu nõuandeliinidele:
• Usaldustelefon 646 0770 töötab esmaspäevast reedeni kl 10-18.
• Tasuta koolipsühholoogide nõuandetelefon 1226, kuhu on oodatud helistama kõik laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad, õppijad ning lapsed ise.
• Lasteabi: tel 116111 (24h) või lasteabi.ee
• Ohvriabi: tel 116006 (24h)
• Eluliin: iga päev kl 19-7 tel 655 8088
• Hingehoid: tel 11 6123 (24h)
• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 617 2650 (24h)
• Koolipsühholoogide nõuandetelefonil 1226 on esmaspäevast reedeni kl 16-20 oodatud helistama laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad, õppijad ning lapsed. Nõuandeliin pakub võimalust rääkida kvalifitseeritud koolipsühholoogiga mugavalt, anonüümselt ja tasuta.
• Peaasi.ee noortekeskus (vaimse tervise nõustamine vanusele 16-26)
• tarkvanem.ee
• enesetunne.ee
• lahendus.net
• palunabi.ee

Linnal oma vaimse tervise keskus

• Tallinna lastehaigla laste vaimse tervise keskus (Tervise 28, tel 678 7400)
• Tallinna laste turvakeskus (Nõmme tee 99, tel 674 4514) osutab lastele ööpäev läbi sotsiaalprogrammi. Tugiprogrammi/kompleksteenuse eesmärk on pakkuda noortele ja peredele traumateadlikku terviklikku lähenemist, milles on ühendatud psühholoogiline abi ja pereteraapia; teraapia tugigrupid noortele (sh pere-, kunsti-, kirjandus-, tegevusteraapia); õpiabi; sobiva huvitegevuse leidmise ja vajadusel tasumise toetamine; tugiisik/mentor; karjääri planeerimine ja tööharjutuste tegemise võimalus. Lisaks on lastele, kes ei saa olla kodus, ajutise teenusena turvakoduteenus.
• Tallinna perekeskus (Asula 11, tel. 655 6970) pakub lastele ning lastega peredele psühholoogilist abi ja sotsiaalteenuseid.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

siht silme ees
6. sept. 2021 15:29
https://www.err.ee/1608329366/economist-uusvasakpoolsed-piiravad-isikuvabadusi Ajakiri Economist kirjeldab viimases numbris, kuidas lääneriikide uusvasakpoolsed ülikoolid on toonud uue poliitikastiili. Võimu teostamisel lammutatakse olemasolevaid institutsioone ja piiratakse üksikisiku vabadusi. Näiteks uusvasakpoolne teadlane-aktivist Ibram X. Kendi väidab, et laste õpitulemuste standardiseeritud testimine on rassistlik, kui see toob laste õppetaseme juures välja rassilisi erinevusi. Laste individuaalseid omadusi ei tohi arvesse võtta. Liberaalid leiavad aga, et ühiskonna õitsenguks tuleb kohelda õiglaselt ka üksikisikuid, mitte ainult inimrühmi.