"Tallinn tegigi minust selle inimese, kes ma praegu olen."

Laulja Ivo Linna
Kas Tallinn väärib Euroopa rohepealinna tiitlit? Strateegiadirektor Raido Roop: seekord on tiitli võitmise võimalus kõige suurem (0)
06. september 2021

„Meil on dokumendid korras, eesmärgid olemas, kliimakava vastu võetud, rattateede olukord paranemas, kogukonnaaiad on tekkimas ja näiteks nädalavahetusel avati veel ka suure rohealaga Tondiraba park,” põhjendas Tallinna strateegiadirektor Raido Roop.

Sel neljapäeval saame me teada kas Tallinnast saab aasta 2023 Euroopa rohepealinn või mitte. Eelmisel aastal tiitli endale saanud Lahti linn oli enne võitu kolm korda finaalis käinud ja tiitlist ilma jäänud. Tallinn on tänavu kolmandat korda finaalis ja meil on tugevad konkurendid – Helsingborg, Krakov ja Sofia.

Eesmärgiks on vähem autosid linnatänavatel

Rohepöörde kontekstis on Tallinna üks põhimuresid jätkuvalt kasvav autostumine. Tallinnas on enam kui 400 autot tuhande elaniku kohta. Eesmärk on jõuda Helsingi-laadsele tasemele, kus on alla 350 auto tuhande elaniku kohta.

“Kui me tahame saada ka kliimaneutraalseks ehk emissioonivabaks aastaks 2050 nagu kliimakava ette näeb, siis meil peab olema linnapildis vähem autosid. Need autod peavad hiljem olema elektriautod või vesinikuautod, aga kindlasti mitte bensiini- ega diiselautod,” sõnas Roop.

Juurutamaks säästlikke liikumisviise elanike seas, on taaskord septembris alanud keskkonnasõbraliku liikumise kuu. Avaüritus oli nädalavahetusel, kui Estonia puiesteel – Tammsaare pargi kõrval olev teelõik suleti autodele terveks päevaks. Autoteele toodi mitmesuguseid tegevusi jalgsi liiklejatele, et nad saaks aimu, kuidas liiklustihe kesklinn võib välja näha tunduvalt väiksema arvu autodega.

“See on hea, et Tallinn on seda teed sammumas ja selliseid aktsioone tehakse,” ütles maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg.

Muutus algab igast üksikust inimesest

Kui vaadata teisi Euroopa linnu, siis autovabaduse ja jalgrattasõbralikkuse aspektist tuuakse eeskujuks tihti just Kopenhaagenit.

“Kopenhaagen oli umbes sarnases seisus nagu Tallinn praegu 1970-ndatel. Siis tehti väga radikaalsed otsused. See esialgu tekitas meelehärmi ja küsimusi, aga juba 1980-ndateks oli seal selline olukord nagu täna näeme,” sõnas Kalberg.

See, kui rohelises ja tervislikus keskkonnas me elame, sõltub ikkagi igaühest meist – ja mitte ainult sellest, kas eelistame sõita auto või jalgrattaga.

“Muutus algab indiviidi tasandilt. Kui iga inimene annab enda panuse, sorteerib prügi, asendab pudelivee kraaniveega ja kasutab ühistransporti ning jalgratast. Kasvõi proovib seda teha, siis on võimalus, et sellest saab harjumus ja sealt tulevad ka suuremad harjumused ning muutused,” selgitas Roop.

Uurisime linlastelt, mida teevad nemad igapäevaselt selle heaks, et meie keskkonda hoida.

“Mina saan hoolitseda selle eest, et need asjad, mis käivad prügikastis, viskan sinna. Ega rohkem ma midagi ei teegi,” ütles Kaupo.

“Mina toetan trammitee arengut,” sõnas Lembit

“Sorteerin prügi, üritan mitte autoga sõita, valin alati kodumaist toodangut, ei kasuta plastikut, osalen ühistegevustel, näiteks koristuspäevadel. Eks me kõik peame oma panuse andma. Muidu me ei saa nii ilusas kohas elada enam varsti,” kirjeldas Anett. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.