"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
TALENDIKONKURSI PARIMAD: Unistame suurest publikust ja Estonia laval säramisest (0)
06. september 2021
Aleksandr Gužov

“Meil on koos musitseerimine alati hästi välja tulnud, me hingame ühes rütmis,” kinnitas Tallinna talendikonkursi üks parematest, kaksikõega koos esinenud Susanne Rull. “Juba väiksena ei pidanud me teineteisele otsagi vaatama, kui tahtsime hakata koos mängima,” lisas ta õde Lisanne.

17-aastane flöödimängija Susanne ja tema kaksikõde, harfimängija Lisanne Rull teevad muusikat sageli koos. Nii ka äsja lõppenud Tallinna talendikonkursil. Susanne sõnul on kaksikõega koos muusika tegemine suur pluss. “Meil on lapsest saadik koos musitseerimine hästi välja tulnud, me hingame ühes rütmis,” kinnitas neiu. “Kui tihti tehakse tööd selle nimel, et koostöö sujuks, siis meil tuleb see iseenesest. Me ei pea selle peale mõtlema, sest tunneme ja tunnetame teineteist hästi.”

“Juba väiksena ei pidanud me teineteisele otsagi vaatama, kui tahtsime hakata koos mängima,” lisas Lisanne. “Me lihtsalt mõistame teineteist ja see aitab paremini kokku mängida.”

Kõik toetasid üksteist

Lõppenud konkurss oli kaksikute jaoks tore esinemisvõimalus. “Selle viiruse pärast pole saanud viimasel ajal kusagil esineda,” ütles Susanne. “Kõik kontserdid on jäänud ära. Konkurss andis võimaluse koos esineda, ja miks mitte seda ära kasutada. Ega me midagi väga saavutada ei lootnud. See konkurss oli tore ettevõtmine, kordagi ei tekkinud tunnet, et keegi hullult konkureerib teistega. Lava taga valitses toetav meeleolu.”

“Sellel konkursil oli hästi mugav mängida, sest mingit pinget ei olnud,” mainis Lisanne.

Talendiotsingu voorud toimusid Mustpeade majas ja Hopneri majas. Otsust, kes finaali saavad, ei olnud lihtne langetada, kuna andekaid oli üle ootuste palju. Laulja ja žürii liige Inga Tislar tunnistas, et kõige keerulisem oli žürii otsuseid kokku panna, sest paratamatult on igaühel oma maitse.

“Mina otsisin ja vaatasin noorte puhul musikaalsust. Otsisin mingit uudsust,” rääkis ta. “Mind alati köidab, kui noor või üldse keegi saab pakkuda midagi värsket. Ma ütlen ausalt, et väga palju üllatusi oli! Olen varem seda tööd teinud, aga seekord oli tase palju tugevam. Väga palju andekaid noori on Tallinnas!”

Andekaid üle ootuste palju

Susanne sõnul läheb publikule korda muusika, mis on hästi läbi mõeldud. “Kui me mängime lugu, mis meid endid kõnetab, siis kõnetab see ka teisi,” ütles ta. “Kui on kuulda, et me teame, mida tahame muusikaga öelda, siis see läheb ka teistele hinge.”

Rullide peres on kõik muusikud ja ka õdede ema mängib harfi. “Meil on üks laulja, kes meile meeldib, ta mängib ka viiulit. Niisiis mõtlesime alguses, et tahame samuti viiulit mängida,” selgitas Susanne.

“Aga ema ütles, et siia majja seda kääksutamist ei tule. Siis mu õde valis ema järgi harfi ja mina vaatasin, et flööt on ilusa kõlaga pill. Võib-olla mind natuke suunati ka selles suhtes. Harf ja flööt on pillid, mida on hea koos ansamblis mängida. Minu pilli eelis on selle väiksus, võtan flöödi koos kotiga alati selga. Õe harfi liigutamiseks on alati suurt sõidukit ja logistikat vaja. Õnneks mina teda aitama ei pea, selleks on suured, täiskasvanud mehed.”


Susanne tunnistas, et ta pole kunagi mõelnud pillimängu pooleli jätta. “Muusikaga tegelemine on olnud alati mu kindel soov ja unistus,” kinnitas ta. “Raskemal hetkel olen endale meelde tuletanud, et see läheb ju üle. Vahel aga on nii, et kui kõik ei tulegi nii kergelt, paneb see just rohkem tööd tegema. Siis jälle tulevad kergemad ajad ja mõistan, miks ma teen seda, mida teen.”

Lisannegi sõnul on tal kogu aeg olnud tunne, et ta teeb õiget asja. “Kui lugu on raske, tuleb lihtsalt rohkem harjutada,” tähendas ta.

Nagu tippsportlase elu

Ehkki muusikakeskkoolis õppivad neiud harjutavad vahel ka viis tundi päevas, on Susanne sellega harva rahul. “Alati võiks rohkem harjutada,” märkis ta. “Aga oluline on ka see, kuidas ja mille jaoks harjutada. Kas selleks, et saada tunnid täis, või ikka mingi eesmärgi ja mõttega.”

Susanne sõnul saab klassikalise muusika harjutamist kindlasti võrrelda tippspordiga. “Seda on kohe tunda, kui jääb nädal või isegi paar päeva harjutamisel vahele,” selgitas ta.

“Suvel olen võtnud teinekord terve kuu vabaks ja siis peab hakkama harjutustest pihta, et saada flöödist õiget kõla kätte. Eriti raske on mu õel, kui ta ei harjuta. Sest siis muutub ta sõrmeotsa nahk hellaks ja sinna tulevad villid. Niisiis peab ta pärast pikemat pausi algusest pihta hakkama ja palju trenni tegema.”

Tüdrukud mõtlevad ka oma tulevikule. “Eestis neid töökohti palju ei ole, kuid tuleb lihtsalt minna edasi mõttega, et ma saan ikkagi hakkama,” lausus Susanne. “Tuleb leida võimalikult palju esinemisvõimalusi, et ennast näidata, ja ka ise juurde uurida ja õppida, käia eri kursustel.”

Lisanne sõnul on noortel muusikutel võimalik silma paista. “Võib-olla koroona ajal on olnud esinemisvõimalusi vähem, kuid tavaliselt neid ikka jagub. Tuleb ise ka aktiivselt otsida ja leida kontserte ja konkursse, kus silma paista saaks.”
Tänapäeva klassikalise muusika maailm erineb Susanne hinnangul vanemate õpinguaegsest tublisti.

“Tehnilised võtted on teistsugused ning ka õpetamisviisid on muutunud,” lausus ta. “Tunda on, et muusikute tase on maailmas tohutult kasvanud ja muusikult nõutakse rohkem. Ka ülikooli pole muusikaerialasid õppima pääseda nii kerge, kui see varem võis olla. Muusikud mängivad eri pille eri valdkondades. Ei ole enam nii, et mängitakse ainult klassikat, vaid tehakse kõrvalt ka popmuusikat. Meie õega näiteks oma pillide mängimise kõrvalt laulame juba väiksest peale.”

Linnapea ja konkursi patrooni Mihhail Kõlvarti kinnitusel saab linn noori andekaid muusikuid toetada. “Iga talent vajab ressurssi,” märkis ta. “Peab olema hea juhendaja, peab olema võimalus esineda. Aga kindlasti peab olema ka rahaline ressurss. Rõõm on tõdeda, et meie idee on väga hästi vastu võetud. Anne on miski, mida saab arendada järjepideva ja visa tööga, kuid muusikaline anne on siiski midagi unikaalset. Minu arvates võib muusikalist talenti võrrelda lausa imega.”

1000 eurot stipendiumiks
Konkursi korraldustoimkonna juhi Maire Vaske kinnitusel oli auhinnafond enneolematu isegi suurte inimeste maailmas. “Meil on igale finalistile tuhandeeurone stipendium,” mainis ta.

Linn soovib “Tallinna talendist” teha traditsiooni, et noored saaks igal aastal silma paista. “Suurepärased etteasted, mida Estonia kontserdilaval näha saime, olid lihtsalt briljantsed,” kiitis abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

Neiud unistavad suures orkestris esinemisest. Susanne tahaks kindlasti Eestisse jääda. “Unistus oleks saada kuhugi Eesti orkestrisse mängima,” lausus ta. “Jah, välismaal peaks ka vahepeal käima, õppima seal ja nägema, mis mujal maailmas toimub, kuid seejärel tahaks kindlasti tagasi tulla. Eks põhjus ole kodumaa-armastus. Eestis kõik muusikud tunnevad üksteist ja see on tore! Oma suhtlusringkond on alati meeldiv. Välismaal on kõik alati hästi suur, keegi seal kedagi ei tunne.”

Lisannegi tahab oma tuleviku Eestiga siduda. Tema unistus on mängida kunagi Estonia teatri orkestris.
Aasta alguses välja kuulutatud talendiotsing “Tallinna talent” tipnes 29. augustil võimsa kontserdiga Estonia kontserdisaalis. Tiitli nimel võistles 175 solisti ja 35 ansamblit, kellest finaali pääses 20 parimat noormuusikut.

Linn otsustas, et kõik 20 finalisti ongi konkursi võitjad ning nende vahel enam pingerida tekitama ei hakata. Konkursil osalemine andis noortele võimaluse saada tagasisidet professionaalsetelt muusikutelt ja esinemiskogemust.

Konkursil osalesid nii mudilased kui ka gümnasistid

• Konkursil osalesid solistid kolmes vanusegrupis: 7-11-aastased, 12-15-aastased ja 16-19-aastased. Ansambliliikmete vanus võis olla 7-19 aastat. Eraldi hinnati klassikalise ja popmuusika artiste.
• Tallinna talendiks klassikalises muusikas pärjati tänavu 10-aastane pianist Ingmar Poll, 11-aastane viiuldaja Heimar Martin Melsas, 17-aastane pianist Theodor Teppo, 17-aastane laulja Annabel Soode, 16-aastane viiuldaja Ingmar Erik Kiviloo, 16-aastane viiuldaja Katariina Tammemägi, 17-aastased õed Lisanne ja Susanne Rull, kellest üks mängis harfi ja teine flööti, 14-aastane pianist Jana Potštarjova, 12-aastane saksofonist Uku Gross ning 16-aastane trummar Richard Džikia.
• Talentideks popmuusikas osutusid 9-aastane laulja Aleksia Normann, 16-aastane laulja Claudia Pihlak ja 17-aastane laulja Lennart Joosep Lumi, 15-aastane lõõtsamängija Ando Temmo Torm, 10-aastane laulja Mirtel Kollo, 13-aastane laulja ja ukulelemängija Mattias Veskimäe, 9-aastane laulja Emma Sofia Klaos Tutti Studiost, 17-aastane kitarrist Richard Raun, 11-aastane laulja Lèra ehk Valerija Savtsuk, 12-aastane laulja Raimond Veiper ning 10-aastane laulja Lilian Sauvola.

THEODOR TEPPO: Olen klaveril lugusid mänginud nelja-aastasest peale

“Tippmuusikuid ja tuntud nimesid on tänapäeval väga palju. Noor muusik vajab silmapaistmiseks palju toetust ja julgustust,” kinnitas samuti “Tallinna talendi” konkursil osalenud 17-aastane Theodor Teppo, lisades, et õnneks on palju ka konkursse ja kontserte, kus silma paista.

Teppo on klaveril lugusid mänginud nelja- ja pilli põhjalikumalt õppinud kuueaastasest peale. “Läksin muusikakooli oma ema juurde õppima ja pole kunagi valikus kahelnud,” selgitas ta “Olen alati mõelnud, et see, mis ma teen, on hea, see on mingi eesmärgi nimel ja nõuab palju tööd. Pean ikka klaveriga jätkama. Olen jõudnud siis järelduseni, et muud moodi ei saa.”

Noormees ei ole mänginud vaid klassikalist muusikat, vaid tema südames on ka jazz. “Mängisin meie muusikakoolis õppinud eri vanuses inimestega neli aastat jazzbändis,” rääkis ta. “See oli väga tore kogemus. Kahjuks ühel hetkel pidin loobuma, sest muu elu nõudis oma osa.”

Teppo sõnul on harjutades tähtis järjepidevus. Kui muidu harjutab ta kolm tundi päevas, siis enne kontserte või konkursse soovitab just aja maha võtta ja lihtsalt mõelda esitamisele tulevate lugude peale. “Muidu ei jätku kontserdil enam energiat ega loomingulisust,” märkis ta.

Teppole meeldis lõppenud konkurss muuhulgas seetõttu, et ta sai valida oma lemmikhelilooja Frédéric Chopini ballaadi, mida ta juba hästi mängida oskas. “See konkurss oli meeldivalt lühikese kavaga, nii et selleks valmistumine ei olnud eraldi suur ettevõtmine,” rääkis ta. “Samuti meeldis, et mulle oli antud piisavalt vabadust. Konkursil nõuti üheksaminutilist vabakava.”

Noormehe hinnangul on noorte muusikute põhiline mure tänapäeval, kuidas üldse hakata silma paistma. “Noor muusik vajab väga palju toetust ja julgustust,” märkis Teppo. “Jah, konkurents on tänapäeval suur, aga samas ka kohti, kus end näidata ehk konkursse ja kontserte on palju. Tippmuusikuid ja tuntud nimesid on kõvasti rohkem kui ehk mõni aastakümme tagasi, ja nende hulk kasvab. See on ka hea, sest ei saa öelda, et klassikaline muusika oleks välja suremas. Standardid on tõusnud ja konkurents on tõusnud. Samas olen kindel, et leian kohti, kus kunagi töötada ja päris hätta ikka ei jää.”

Ka salvestustehnika on tänapäeval paremaks muutunud. “Kõrvaklappidega mõnda lugu kuulates kuuleb sealt rohkem detaile kui kontserdisaalis istudes,” kinnitas noormees.

Teppo lähiaja unistus on osaleda Chopini kontserdil Poolas. “Olen mõelnud, kas saaksin seal nõutava kavaga hakkama. Eks selle nimel peab palju tööd tegema. Minuvanused noored käivad juba ka suurematel konkurssidel ja Poola minek tundub mulle juba päris realistlik.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.