“Mul on praegu tunne, nagu oleksin välismaal. Esiteks pole Eestis kusagil nii suurt betoonparki, 1600-ruutmeetrist. Ja ka muidu on siin väga lahe, emotsioonid on kindlasti laes!” kommenteeris vastavatud Tondiraba parki tuntud tõuksiguru Mikael Parman.
29 hektaril laiuvas Tondiraba pargis leiab igaüks endale põnevat tegevust. Kulturist Ott Kiivikase juhendamisel kujundati sinna ka selline välijõusaal, mis peaks tegema silmad ette mitmetele linna tasuliste spordiklubide jõusaalidele. “Välijõusaalide tehnoloogia areneb ja seadmed selles pargis on kõige lähemal neile, mida me sisejõusaalides näeme,” kinnitas Kiivikas.
“Varem ei ole suudetud toota neile nii sarnaseid trenažööre. Nende juures siin saab raskust hõlpsasti ukselingi liigutusega muuta, ilma et peaks kettaid maha võtma. Samuti sobivad need treenimiseks eri tasemega inimestele.”
BMX-i rattur Villiam Kass jäi pärast esimesi hüppeid pargi trikitamispaigaga rahule. “Ma ise olen harjunud Austraalias ja Uus-Meremaal sõitma, kuid Eesti parkidest on see siin parim,” mainis ta.
“Mul on praegu selline tunne, nagu oleksin välismaal. Esiteks pole Eestis kusagil mujal nii suurt, 1600-ruutmeetrist betoonist trikiparki,” lisas tuntud tõuksiguru Mikael Parman. “Ja muidu on ka siin väga lahe. Emotsioonid on kindlasti laes.”
Kõigi lastele mõeldud atraktsioonide läbikäimiseks kulub ilmselt päevi. Tondiraba parki kerkis Baltimaade suurim, enam kui 5,7 hektari suurune spordi- ja mänguväljak. Jooksu- ja metsaradu ning jalgteid on kokku 10 kilomeetrit, lisaks veel 2,5 kilomeetrit ainult jalgrattaga sõitmiseks mõeldud radu. Külastajaid ootavad ees ka koerapargid, võrkkiiged, grillimiskohad ja jalgratta teeninduspunkt.
Puutumatu loodus
Mööda kitsaid oksapuruga kaetud radu pargi keskele kõndides leiab aga eest puutumatu looduse, mis pakub vaid viie minuti kaugusel paneelmajadest veesulinat ja linnulaulu. Tondiraba pargi rajamisel säilitati maa-ala looduslik osa, mida on enam kui 85% kogu territooriumist. “Spordipaigad, nt ratta- ja rulapargid rajatakse parki nii, et need olemasolevat metsa ja liikide mitmekesisust ei rikuks,” märkis linnapea Mihhail Kõlvart. “Oleme arvestanud kergliiklejatega ning lisaks ekstreemspordialale tuleb parki ka mugav rattatee ja eraldi maastikurada.”
Alles jäid mets ja väikesed veekogud, samuti loomastik ja taimestik. Juurde istutati 32 liiki puid ja põõsaid. Pargis olev ehitusprügi, mis oli seal enne ehitustööde alustamist ja on osaks pargi ajaloost, jääb samuti alles, sest sellest on ajapikku kujunenud elukeskkond sisalikele.
Lasnamäe elanike endi parki rajatud sillakesed ja purded jäävad alles. Neile lisandus kolm silda, millelt saab vaadelda loomi ja taimi nende loomulikus keskkonnas. Kahepaiksete ekspert Triinu Rannap tõi välja, et kevadel näiteks saab pargis jälgida tähnikvesilike tegutsemist. “Tähnikvesilik on sabakonnaline, kes näeb välja natuke nagu sisalik, aga on tegelikult konn,” rääkis Rannap. “Siit on leitud ka arusisalikke ning isegi nastikuid.”
Lisaks metsaradadele, uhketele mängu- ja spordiväljakutele ootavad külastajaid ees koerapargid, grillimiskohad, jalgratta teeninduspunkt ja võrkkiiged.
Rajati 40 000 m2 jagu niite, kuhu on külvatud ligi 50 liiki aasataimi. Tondiraba pargi projekti autor, maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg ütles, et klassikaliste lillepeenrade asemel näeme pargis looduses vabalt kasvavaid taimeliike. “Kõikide siin kasvavate taimede seemned on pärit Eestist ja me püüame kodumaiste taimede genofondi niimoodi ka säilitada ning levitada,” selgitas arhitekt.
Haruldased taimed
Niitudele külvatakse näiteks harilikku koldrohtu, keskmist väriheina, angerpisti, süstlehist teelehte jne. Praegu on niidutaimed alles tärkamas, mistõttu tuleb esialgu hoiduda neile peale astumisest, et noored taimed saaksid kosuda.
Tondirabas kasvab juba ka looduslikult palju haruldasi taimi, nende seas näiteks Balti sõrmkäpp.
“Tema teeb unikaalseks asjaolu, et seda taime leidub peamiselt ainult Kagu-Eestis, Põhja-Eestis haruharva,” selgitas Kadrioru pargi direktor Ain Järve. “Talle meeldivad niisked metsatiigid ja vähe soostunumad alad. Me ei teadnud, et seda taime üldse siin on! Selle liigi eripära on, et tema õied ei erita nektarit ja teda ei paljunda putukad, tema paljuneb ise, igal aastal ühe uue mugula kasvatades. See taim tahab saada valgust. Enne oli siin võsa, aga niipea kui võsa maha võtta, hakkavad kasvama need taimed, mis on siin ennegi olnud.”
Puudest istutatakse parki suurelehist pärna, musta leppa, Amuuri toomingat, eri vahtra- ja remmelgaliike, iluõunapuid, Sahhalini kirsipuud ning harilikku pihlakat. Okaspuudest Euroopa lehist, musta kuuske ja mägimänni liike. Samuti eri ajal õitsevaid ilupõõsaid: arvukalt sireleid, harilikku ebajasmiini, harilikku lumimarja, tuhkurenelast, magesõstart, Siberi kontpuud, punast leedrit ja punapaju.
Istutada on kavandatud ka söödavate viljadega taimi, näiteks sarapuid ja vaarikaid. Mustakivi tee poolsesse osasse jääb pohlamets. Selle teeb eriliseks, et pohlad kasvavad lehtpuude all, kuigi enamasti on pohlamets männik. Looduses sellist kooslust ei eksisteeri.
Tondiraba pargi rajamine maksis 6,7 miljonit eurot.
Tondiraba park pakub:
• suurimat omataolist spordi- ja mänguväljakut Baltimaades,
• korvpalli- ja võrkpalliplatse ning väliharjutuste väljakut,
• seiklusrada,
• koerte jalutusväljakut,
• oivalisi jalgrattaradu, ka maastikurada,
• uhket ekstreemspordiala rulapargiga,
• vaikseid metsaradu jalutamiseks,
• veesilmi ja sealseid elanikke, aga ka näiteks siile ja jäneseid,
• talvel liuvälja,
• erakordselt liigirikast taimestikku,
• sobivaid alasid linnuvaatlusteks.
• grillimiskohti, jalgratta teeninduspunkte ja võimalust võrkkiiges puhata
• kohvikuid mõnusate suupistete ja karastavate jookidega
Kuidas parki pääseb?
• Tondiraba park asub Katleri asumi, Mustakivi tee, Tähesaju tee ja Varraku tänava vahel. Läheduses asuvad Tondiraba jäähall ja Lasnamäe tervisemaja.
• Parki pääseb nt bussidega 19, 44, 51 ja 65. Maha tuleks tulla Virbi peatuses, mis asub Tondiraba jäähalli kõrval. Samuti peatub pargi lähedal Kurina peatuses buss nr 54.
