"Tallinn tegigi minust selle inimese, kes ma praegu olen."

Laulja Ivo Linna
Uues loomekeskuses sünnivad vanadest rehvidest moodsad jalanõud (0)
06. september 2021
Scanpix

Uus keskus hakkab keskkonnasõbraliku tootmisega alustada soovivatele firmadele nõu ja tuge andma. Hoone esimesel korrusel leiavad koha näituse- ja koolitusruumid ning ülemisel korrusel töö- ja nõupidamisruumid.

Tallinn aitab oma ettevõtlusinkubaatorites nõu ja ruumidega jalule nutikaid väikeettevõtteid. “Üks ettevõte, kes tuli meile kaks aastat tagasi, hakkas tegema saapaid ja muid jalanõusid, kasutades selleks vanu autorehve ja kokku korjatud plastpudeleid,” lausus loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus.

“Toetame näiteks selliseid ettevõtteid nagu My Creen, mis loob seenematerjalist tooteid, KIRA, mis arendab vanadest autorehvidest jalanõusid, ning RAIKU, mis loob uuenduslikku, puidutööstuse jääkidest tehtud pakkematerjali. See näeb välja nagu kile, aga ei ole plastist. Me tutvustame kõigile huvilistele ringmajandust ja anname nõu, kuidas seada oma tootmine vastavusse juba tänase päeva nõuetega.”

Paari aasta pärast avab SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid (TEI) aadressil Poldri 3 uue loome- ja ringmajanduskeskuse.
See hakkab samuti pakkuma tugiteenuseid alustavale ettevõtjale, arendama loomeettevõtteid ning nõustama ettevõtteid ja organisatsioone ringmajanduses. Keskus loob enda ümber tugeva kogukonna eraisikutest, ettevõtetest ja organisatsioonidest, kes oma tegevusega loovad säästlikult majandavat ja inimsõbralikku linna.

Päästis vana hoone lammutamisest

Keskus hakkab asuma heas paigas, sest lähedal on ka sadam, mererand, Rotermanni kvartal ja Reidi tee. Ühtlasi päästab loodav keskus vana paekivist laohoone lammutamisest. Nüüd ehitatakse see kahekorruseliseks ning luuakse selle ümber mõnus rohelusse uppuv puhkamise paik. Hoone esimesel korrusel leiavad koha näituse- ja koolitusruumid, ülemisel aga töö-, rendi- ja nõupidamisruumid. Hoone kavandatakse ja projekteeritakse moel, mis võimaldab sellele mitmeotstarbelist, sh avalikku kasutust. Hoone renoveeritakse ja võetakse kasutusele Tallinna linna toel.

Lõhmus kinnitas, et loomeettevõtjad on väga tundliku sotsiaalse närviga. “Neil on olnud huvi valmistada tooteid nii, et tootmise jalajälg loodusele oleks väiksem,” selgitas ta. “Nad arvestavad, et tekiks vähem jäätmeid, et kasutatavad materjalid oleksid inimsõbralikud ja ei sisaldaks kahjulikke koostisosi. Koroona ajal tekkis ka tootjatel rohkem aega mõelda ja ringi vaadata, nii sai kogu see ringmajanduse teema suurema hoo sisse.”

Et firmad ei jääks hätta

Lõhmus lisas, et inkubaatorid aitavad ettevõtetel mõista, mis on ringmajandus ja kuidas seda oma ärimudelites rakendada. “Oluline on toodete ringlus, et nad ei satuks pärast esimest kasutustsüklit kohe prügimäele,” selgitas ta.
“Nüüd oleme me juba kindlad, et sellise lähenemisviisiga saavad ettevõtted endale konkurentsieelise. Iga päev tuleb maailmas juurde mõni ringmajanduse tingimustele vastav kaubamärk või toode. Kui ettevõtted praegu ei lähe keskkonnasäästliku lainega kaasa, siis ühel hetkel tabavad neid nii Euroopa kui ka Eesti regulatsioonid ja nad võivad olla suurtes raskustes, kuna pole õigel ajal oma tootmist ümber korraldanud. Kui ettevõtted pannakse vastutama ka selle eest, mis saab nende toodetest pärast kasutusaja lõppu, siis jäävad need, kes sellele juba praegu ei hakka mõtlema, suurde hätta.”

TEI on oma tegevusaja jooksul aidanud kaasa enam kui tuhande mikro- ja väikeettevõtte arengule ja kasvule ning pälvinud ka mitmeid rahvusvahelisi ettevõtlusauhindu. Aadressil Veerenni 24C asub TEI loomeinkubaator.
Sihtasutusele kuulub ka loomemajanduse arenduskeskus, mis tegutseb Rotermanni 14 kaubamärgi Tallinn Design House all.

TEI pakub ettevõtlusega alustamisel konsultatsiooni- ja mentortuge, ettevõtlusteemalisi koolitusi, abi välisturgudele sisenemisel ning paindlikku äriruumiteenust. Tallinn Design House osutab turul tegutsevatele disainerbrändidele loomemajandusalast nõustamis-, arendus-, ühisturundus- ja ekspordiplatvormi teenust.

Riisalu: Soovime vältida prügi tekkimist
“Tahame, et inimesed tekitaksid vähem jäätmeid ja me oskaksime sellest välja korjata materjale, mida saab taaskasutada,” lausus abilinnapea Aivar Riisalu.

“Mõni aeg tagasi võtsime vastu Tallinna arengustrateegia 2035. aastani ja sätestasime selles dokumendis väga täpselt ära, milline peaks olema Tallinn nüüdisaegses maailmas,” märkis Riisalu.

“Usume endiselt, et täituvad meie püüdlused saada roheliseks pealinnaks, sest tegelikult on meie linn ju väga armas ja ilus – Tallinnas on võimalik kümneminutilise jalutuskäiguga jõuda rohelusse, ükskõik kus sa ka ei ela. Meie rohepöörde alustalad on energiatõhusus, alternatiivsed energiaallikad, säästlik liikuvus ja kliimamuutustega kohanemine ning ringmajanduse arendamine. Sellel majal saab selles suhtes olema väga suur ja ilus tulevik.”

Riisalu ütles, et kõige raskem on muuta inimeste mõttemaailma. “Meil tuleb teha selgeks, et keskkond meie ümber on planeedile oluline,” selgitas ta. “Ma soovin sellel raskel teel, mille alguses me seisame, meile kõigile ühiselt edu. Usun, et saame nende ülesannetega väga kenasti hakkama, sest me usume sellesse, mida ma teeme.”

Ringmajandus ehk vanas mõistes jäätmemajandus ei ole Riisalu hinnangul kommunaalteenus. “Jäätmemajandus on ettevõtlus, jäätmemajandus on võimalus ja jäätmemajandus on üks olulisemaid aspekte, mis meie rohepöördes rolli omavad,” lausus ta. “Kujutame endale ette, et nädal aega ei tegele selle teemaga mitte keegi. Sel juhul saabub ühiskonda selge kaos. Ma vahel ikka kolleegidega naeran, et maakodus, kui lõkke põlema paned, siis sinna on ilmselt aegade jooksul lennanud mida iganes. Ma nimetan seda Tansaania jäätmekäitlusmeetodiks, ja seesama meetod peaks meie elust ära kaduma. Täna kasutame seda tegelikult energiamajanduses, kui Irus valdavalt olmeprügi ära põletame. Saame küll elektri ja sooja vastu, mis on väga oluline, samas tahame, et inimesed üleüldse tekitaksid vähem jäätmeid ja me oskaksime sellest välja korjata materjale, mida saab taaskasutada.”

Ka biojäätmed võiksid Riisalu hinnangul jõuda uuesti ringlusesse, sest neist saaks toota gaasi, komposti ja seda kõike uuesti ära kasutada. “Gaasitootmisega koos tekib ka väga hinnalist põllumajandusväetist ja kui me suudame oma linnaaiandust arendada, siis võiks seda sama asja ju linnakeskkonnas kasutada,” mainis Riisalu.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.