"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Allar Jõks: Eesti riigi ametkonna ja digiriigi tugevus on müüt ja see jätab oma jälje põhiõigustele (2)
07. september 2021
Allar Jõks. Foto: Scanpix

„Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas manitses, et pole aus tagantjärele targutades kritiseerida valitsuse viirusmeetmeid nendel isikutel, kes ei pea vastu võtma otsuseid plaanilise haiglaravi piiramise kohta,“ märkis endine õiguskantsler Allar Jõks.

„Teisisõnu ütles peaminister, et valitsuse rakendatud meetmeid võib kritiseerida ainult enne nende rakendamist ja sedagi valitsuse liikmete poolt,“ lisas Jõks.

Neljapäeval toimunud konverentsil „Pandeemia õppetunnid“ arutleti muuhulgas ka selle üle, kuidas on võitlus koroonaviirusega mõjutanud inimeste põhiõigusi. Jõksi sõnul on põhiõigused reeglina tagatud riigis, kus valitsemise kvaliteet on kõrge. Hea valitsemine või valitsemise tase ja põhiõigused võimendavad teineteist.

Kasinat vaktsineerimiskorraldust leevendatakse täiendavate piirangutega

„Kui näiteks valitsuse vaktsineerimiskorraldus või võimekus on kasin, siis see toob kaasa arusaadavalt selle, et seda leevendatakse täiendavate piirangute kehtestamisega – kõikvõimalikud liikumispiirangud, sulgemised – , mis omakorda riivab erinevaid põhiõigusi. Ja vastupidi – kui viiruse tõrjel kaalutakse põhjalikult kõiki asjassepuutuvaid põhiõigusi, mitte ainult õigust tervisele, siis on rakendatavad meetmed ka sihipärasemad ja tõhusamad,“ leidis Jõks. 

Viirusetõrje edukust mõjutavad Jõksi hinnangul mitmed faktorid, näiteks riigi fiskaalne ja administratiivne võimekus, sotsiaalne usaldus (see, kuidas inimesed usaldavad valitsust ja ka teineteist) ja poliitilise juhtimise tase ning kui üks eelmainitud teguritest on ebakvaliteetne või puudulik, mõjutab see ka põhiõigusi.

„Kriisihalduse taset mõõdetakse selle järgi, kuidas valitsus kasutab oma ressursse, et koordineerida ja ellu viia oma poliitikaid ja administratiivne võimekus sõltub vägagi palju kriisi haldamise mudelist. Kui kriisi alguses oli Eestis kriisitõrje mudel Terviseameti-keskne, siis nüüd on otsuste raskuskese kandunud valitsusele ja kriisihalduse juhtimine on muutunud asjatundjate-kesksest poliitiliseks,“ nentis Jõks.

Sellel on endise õiguskantsleri arvates aga mitmeid negatiivseid tagajärgi.

„Esiteks – kõik poliitilised tõmblused võivad kanduda koroona-rindele. Kujutage ette reisilennukit nimega Eesti Vabariik, mida kaks või kolm pilooti sõltuvalt valitsuskoalitsiooni osapoolte arvust erinevas suunas juhtida soovivad,“ tõi Jõks näite.

„Esimese ja teise laine ajal kulus valdav osa võimuenergiast abieluteemalisele rahvahääletusele ja vähem tähelepanu pöörati viirusele. Eelmise aasta kevadel küll moderniseeriti Toompeal viirusetõrjeks vajalikke seadusi, kuid vaatamata sellele pidi valitsus pool aastat hiljem ehk sügisel 2020 maskikandmiseks kohustavat puudulikku normi õigustama põhjendusega, et elus ei ole kõike võimalik ette näha,“ märkis ta.

„Teiseks – igapäevase kriisihaldusega tegeledes võib valitsusel kaduda suurem pilt. Võiks öelda, et keeldude ja käskude kehtestamisega on valitsus hästi hakkama saanud, raskusi on aga kriisist väljumise strateegia koostamisel, elluviimisel, vaktsineerimise korraldamisel ning enim kannatanud ettevõtetele leevendusmeetmete pakkumisel. Seda ei saa aga teha, kui peaminister peab tegelema näiteks Tartus Raatuse ühiselamus karantiini kehtestamisega,“ nentis Jõks.

Kolmanda probleemina näeb Allar Jõks seda, et poliitilise juhtimise vältimatuks tagajärjeks on ka populistlik kriisihaldus, kus piirangute tegemisel lähtutakse pigem avalikust arvamusest, mitte aga alati teaduslikust ja tõenduspõhisest argumendist.

Tõsiseid probleeme põhjustab tema hinnangul ka ebaselgus vastutusahelas. „Ei ole näiteks selge, kes vastutab Eestis nigela vaktsineerimiskorralduse või külmlao ülekuumenemise eest. Kokkuvõttes on auklikud normid ja vastuoluline teavitus raskendanud tervishoiutöötajate, politsei ja kohalike omavalitsuste võitlust viirusega ja arusaamatud kitsendused tekitavad trotsi isegi siis, kui need võiksid olla põhjendatud.“

Pandeemia suureks kannatajaks on saanud sõnavabadus

Kui avalik usaldus riigi suhtes on olnud pandeemia ajal kõrge, siis sama ei saa Jõksi hinnangul öelda inimestevahelise usalduse kohta. „Madal sotsiaalne usaldus inimeste vahel on kaasa toonud polariseerumise ja ühiskonda laastavad tagajärjed. Tulemusena on kannatajaks sõnavabadus, arvamusvabadus ning kontroll valitsuse tegevuse üle, sest enamus inimesi ei taha kriisi ajal teada, mida valitsus valesti teeb, nõutakse pigem kõvemat kätt ja pehmemat suhtumist valitsusse,“ kirjeldas Allar Jõks.

„Õiguskantsler Ülle Madise on tabavalt öelnud, et viiruskriis Eestis on toonud esile metsistumise alge Eesti ühiskonnas. Selle tulemuseks on sallimatus teistsuguste seisukohtade osas, kartus esitada kriitilisi küsimusi piirangute eesmärkide ja mõju kohta ja nõndanimetatud viirusdissidentide alavääristamise,“ lisas ta.

Sisusse süvenemata võrdsustatakse Jõksi sõnul meedias või sotsiaalmeedias viiruse eitajaga igaüks, kelle arvates peab valitsus epideemia ohjeldamisel näiteks arvestama põhiseadusega.

„Siit omakorda on vaid üks samm ühiskonnani, kus enamuse arvates ei ole valitsus põhiseadusega seotud,“ tõdes Allar Jõks.

Paul Dolan: piirangute laiemat mõju ei ole seni piisavalt arvestatud

„COVIDI piirangute ja reeglite puhul oleme me jälginud justkui kivi viskamist veelompi ja seda esimest sulpsatust, aga mitte sellest tekkivat järellainetust ja selle võimalikku mõju,“ arvas London School of Economicsi käitumisteaduste professor Paul Dolan.

„Me ei tea kunagi, millised on vastujõud ja seega ei ole võimalik ka tagantjärgi kindlalt öelda, milline oleks olnud praegusest õigem või parem käitumine viirusepandeemia olukorras. Oluline on siiski välja tuua seda, et paljud, kelle nakatumise riski me oleme üritanud piirangutega vähendada või välistada, oleksid surnud lähima aasta või paari jooksul. Seda tuleks arvestada olukorras, kus me kehtestama märkimisväärseid piiranguid, mis mõjutavad tohutut hulka teisi inimesi ühiskonnas,“ sõnas Dolan.

„Me teame usaldusväärsetest allikatest, et keskmine COVIDi tõttu surnud inimese eluiga Suurbritannias on pisut kõrgem keskmisest oodatavast elueast. Seega, kui sa oled näiteks hetkel Suurbritannias elav 18-aastane, on 60% võimalus, et sa sured enne, kui sa jõuad keskmise COVIDi -surija vanusesse,“ selgitas Dolan. 

„Kui vaadata neid otsuseid, mis on vastu võetud COVIDi mõjude vähendamiseks ja haigestumiste vältimiseks, on need peaaegu täiel määral sellised meetmed, mis mõjutavad märkimisväärselt negatiivselt nooremate inimeste elukvaliteeti ja oodatavat eluiga, eriti nende noorte puhul, kelle oodatav eluiga on juba nagunii tavalisest lühem,“ lisas ta.

Tulevikus tuleks Paul Dolani hinnangul analoogsete otsuste vastu võtmisel kindlasti mõelda juba eelnevalt sellele, millist mõju need otsused avaldavad laiemalt kogu ühiskonnale, eriti just neile, kes on niigi haavatavamas olukorras.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

loodusjõud
7. sept. 2021 18:46
Ameerika Ühendriikide California ülikooli kosmoseteadlaste sõnul võib järgmine võimas päikesetorm tuua Maal kaasa internetiühenduse katkemise kuudeks, mõjutades veealuseid kaableid. https://elu24.postimees.ee/7332523/teadlased-jargmine-voimas-paikesetorm-voib-votta-kuudeks-interneti#_ga=2.238585408.1305627904.1631031909-628055636.1613839435
stiilinäitaja
7. sept. 2021 16:46
Näiteks portaal digilugu.ee venib nagu ila juba reedest saadik. Reedel ei avanenud vaid logiraamat. Nüüd ei avane midagi ja lõpuks ei saa ka normaalselt välja logida.