"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
muudatused puudutavad pensionilisa maksmist ja matusetoetust Tallinn lihtsustab sotsiaalabi taotlemist ja laiendab abisaajate ringi (1)
08. september 2021

„Kui varem pöördus abivajaja kohaliku omavalitsuse poole konkreetse teenuse või toetuse saamiseks, siis muudatused jõustumisel kirjeldab inimene oma probleemi ja sellest lähtuvalt arvestades tema võimalusi ja elu-olu, hinnatakse tema abivajadust ja pakutakse saadud info tulemusena vajalikke teenuseid ja toetusi,“ ütles abilinnapea Betina Beškina. „Inimesel võib minna vaja ka mitut teenust korraga ja muudatused loovad olukorra, kus ta saab terviklikku nõustamist ja vajalikku teenuseid ja toetusi lähtuvalt tema abivajadusest.“

Beškina ütles, et linnavalitsus saatis täna volikokku abivajajatele linlastele suunatud kolm väga olulist eelnõud. “Nendeks on sotsiaalhoolekandelise abi, sotsiaalteenuste osutamise ja sotsiaaltoetuste maksmise kord,“ lausus ta.

Beškina sõnul ei ole tegemist lihtsalt järjekordse näilise muudatusega, vaid need eelnõud muudavad abivajajatele sotsiaalabi taotlemise protsesse inimlikumaks, kättesaadavamaks ja lihtsamaks.

„Pärast linnavolikogu-poolset heaks kiitmist muutuks sotsiaalhoolekande teenuste osutamine senisest rohkem abivajaja-keskseks. Kõige olulisem ja läbivam teema on abivajaduse hindamine,“ selgitas Beškina.

Kogu info koondatakse ühte kohta

„Tallinn osutab või korraldab 19 sotsiaalteenust, millest 13 on kohalikele omavalitsustele kohustusena ette nähtud sotsiaalhoolekande seaduses ja nimetatud muudatustega muutub eelkõige see, et koondame kõikide teenuste kirjeldused kokku ühte määrusesse. Praegu reguleeritakse iga sotsiaalteenust eraldi määruses, aga see ei anna võib-olla terviklikku ülevaadet kõigist linna sotsiaalteenusest,“ tõdes Beškina, kelle sõnul on edaspidi võimalik teenustest ülevaade saada ühest õigusaktist, kuhu kogu info koondatakse.

Eelnõuga muutuks ka teenuste sihtgrupid – näiteks laieneb sotsiaaltranspordi teenuse sihtgrupp kõigi puuete raskusastmetele. „Peamiselt puudutab see taksoveo teenust. Selle juures kaob lisaks puudeastmele ja abivahendi nõue. Siiani on kehtiv nõue olnud selline, et kui liikumispuudega inimene taotleb taksoteenust, peab tal olema liikumiseks abivahend, näiteks ratastool või rulaator. Muudatuste jõustudes seda enam ei nõuta.“

Lisaks laieneb ka eluruumi kohandamise toetuse võimalus kõigile puudeastmetele ning lihtsustub pensionilisa saamine – senist kohustuslikku perioodi, mille jooksul taotleja peab olema eelnevalt Tallinnas elanud, vähendatakse aasta võrra.

Ka riiklikul tasandil on Sotsiaalkindlustusameti poolt varasemalt juhitud omavalitsuste tähelepanu vajadusele vaadata üle, korrastada ja ajakohastada sotsiaalvaldkonna regulatsioonid.

Abi tuleb osutada vajaduspõhiselt

Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna kohalike omavalitsuste nõustamistalituse juhataja Evelyn Hallika tunnustab Tallinna linna initsiatiivi korrastada sotsiaalvaldkonna regulatsioone. „On tervitatav, et Tallinna linn suurima omavalitsusena on enda jaoks eesmärgistanud korrastada sotsiaalvaldkonna regulatsioonid ja võtnud ette sedavõrd põhjaliku ja mahuka töö,” lausus ta “On oluline, et omavalitsuste regulatsioonid vastaksid sotsiaalhoolekandeseadusele, moodustaksid arusaadava terviku nii inimese kui ka sotsiaaltöötaja jaoks ja oleksid eesmärgistatud nõnda, et inimese abivajadust käsitletaks terviklikult ning abi osutataks vajaduspõhisena.“

Inimesele abi osutamist korraldab tema elukohajärgne linnaosavalitsus. Taotlust saab esitada ka vabas vormis, kuid selles peavad kajastuma samad andmed, mis kehtestatud vormiski. Vajadusel küsitakse taotluse esitajalt abivajaduse hindamiseks vajalikke andmeid juurde. Linnaosavalitsustel on õigus teha erandliku olukorra või kiireloomulise probleemi puhul kaalutlusotsus. Selleks, et lihtsustada abi taotlemist, kasutatakse andmete saamiseks võimalusel ka registripäringuid. Vältimatu abi saamiseks saab abivajaja pöörduda ka edaspidi otse teenuse osutaja poole, esitamata selleks taotlust linnaosale.

Sotsiaalteenuste osutamise korragakoondatakse kõikide teenuste kirjeldused kokku ühte määrusesse. Kui varem reguleeriti iga sotsiaalteenust eraldi määruses, mis ei andnud aga terviklikku ülevaadet kõikidest linna sotsiaalteenustest, siis edaspidi on abi vajavatel inimestel kui ka teenuse osutajatel võimalik saada neist ülevaade ühest õigusaktist.

Tallinn osutab ja korraldab 19 sotsiaalteenust, millest 13 on kohaliku omavalitsusele kohustusena ette nähtud sotsiaalhoolekande seaduses. Uue korraga reguleeritakse ühtse tervikuna sotsiaaltoetuste ja linna poolt korraldatavate sotsiaalteenuse osutamist, sh reguleeritakse isikliku abistaja, turvakodu-, eluruumi tagamise, nõustamise-, lapsehoiu-, asendushooldus- ja järelhooldusteenuse osutamise korda. Ühtlasi hakkab edaspidi Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet eluruumi tagamise teenust koordineerima ja eluruumide jagamise üle arvestust pidama. Samuti laieneb ka sotsiaaltransporditeenuse sihtgrupp.

Pensionilisa maksmist laiendatakse ka 17-aastastele noortele

Sotsiaaltoetuste maksmisel puudutavad olulisemad muudatused pensionilisa maksmist ja matusetoetust. Lühendatakse pensionilisa saamise õiguse nõuet rahavastikuregistri kande osas ühe aasta võrra. Võrreldes kehtivaga saab edaspidi toetust inimene, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn katkematult vähemalt alates toetuse taotlemise kalendriaasta 1. jaanuarist (varem taotlemise  kalendriaastale eelnenud kalendriaasta 1. jaanuarist). Pensionilisa maksmist laiendatakse ka 17-aastastele noortele, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Muudatus on vajalik seetõttu, et praegu ei saa 17-aastased puudega lapsed, kellel on tuvastatud piiratud töövõime, mingit toetust (puudega lapse toetus, pensionilisa).

Ühtlasi täpsustatakse matusetoetuse regulatsiooni, et luua võimalus matusetoetust saada ka Tallinna linna registris oleval inimesel matuse korraldajana, kui lahkunul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht (sh surnult sündinud laps). Seeläbi välistatakse juhud, kus matuse korraldajal ei ole võimalik matusetoetust taotleda ühestki omavalitsusest.

Uus sotsiaalhoolekandelise abi osutamise kord jõustub kolmes etapis. 1. jaanuaril 2022 jõustub sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord ja sotsiaalteenuste andmise kord ning sotsiaaltoetuste andmise kord. 1. juulil 2022 rakendub abivajaduse terviklik hindamine ja 1. jaanuarist 2023 jõustub vajaduspõhise sissetulekust lähtuva abivajaduse hindamine.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

uus suund
8. sept. 2021 19:14
https://www.aripaev.ee/uudised/2021/09/08/ministeeriumis-valmis-plaan-saata-sotsiaalmaks-ajaloo-prugikasti