"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
tallinn - euroopa roheline pealinn 2023 Kaevats: Rohelise Pealinna tiitliga saaks rohepööre Tallinnas sisse tõelise hoo, loorberitele puhkama jääda ei saa (1)
09. september 2021
Kadrioru park Foto Mats Õun

„Ennekõike on oluline see rohepööre ise, see tiitel oleks meie puhul innustuseks, mõnele linnale võib-olla auhinnaks või loorberiks. Meie kindlasti loorberitele puhkama jääda ei saa – kui me selle tiitli võidame, siis võidame selle väga selgelt just selleks, et viia ellu päris rohepööre Tallinnas,“ ütles Tallinna Strateegiakeskuse rohestrateeg Mihkel Kaevats.

Täna kuulutatakse Lahtis välja järgmine Euroopa Rohelise Pealinna tiitli võitja. Tallinna delegatsioon on põhjanaabrite juures kohapeal ning kogub muljeid ja kogemusi, mis Tallinna roherevolutsiooni läbi viimisel kindlasti kasuks tulevad.

„Me oleme võistlusele tulnud üsna selge sõnumiga: mitte, et meil oleks kõik asjad nii õudselt hästi, aga me tahame teha hästi,“ kinnitas Kaevats.

„Tallinnas on viimase kahe aasta jooksul toimunud muudatused juhtimises ja see on muutunud strateegiliseks. Tallinnal on arengustrateegia Tallinn 2035, mis sai vastu võetud mullu detsembris ja ka kliimakava, mis sai vastu võetud suvel. Need on dokumendid, mis on täitmiseks kõigile linnaametnikele, tervele linnaorganisatsioonile ja me liigume väga selgelt nüüd rohelisemate ja kestlikumate eesmärkide suunas,“ lisas Kaevats.

Kaevatsi sõnul on Lahtis meeldiv näha, et linnas on väga suurt rõhku pandud jalgrattatranspordile.

„See on mõistlik ja hoolimata põhjamaisest kliimast ka aastaringne liikumisvahend. Ei erita süsihappegaasi, ei võta palju ruumi ja toob inimestele rõõmu. Teiseks ma vaatan, et väga palju ruumi on siin jagatud ka jalakäijatele, ka see on tervistav ja rõõmustav liikumisviis,“ märkis Kaevats.

„Ka autodele on liikumisvõimalused tagatud, aga need on ehk vähem domineerivamad, kui hetkel veel Tallinnas.“

Tallinna konkurentidest rääkides tõdes Mihkel Kaevats, et on mitu võrdselt tugevat linna, mis võiksid tänavuse tiitli võita, ent Tallinn läheb võistlusele siiski võitma.

„Konkurendid on tugevad, ma eriti tõstaks esile Helsingborgi Rootsist, aga sel korral võistlevad meiega ka Krakow Poolast ja Sofia Bulgaariast ja väga klaar ei ole, kes võidab. Meie läheme muidugi võitma ja võitma selleks, et saada toetust sellele plaanile ja nendele muudatustele, mida me soovime läbi viia,“ sõnas ta.

„Ennekõike on oluline see rohepööre ise, see tiitel oleks meie puhul innustuseks, mõnele linnale võib-olla auhinnaks või loorberiks. Meie kindlasti loorberitele puhkama jääda ei saa – kui me selle tiitli võidame, siis võidame selle väga selgelt just selleks, et viia ellu päris rohepööre Tallinnas,“ lisas Kaevats, kelle hinnangul võiks rohepöördest tekkiv elu olla meeldivam, kui praegune, kus on palju raiskamist ja tühikäiku.

„Raiskamist on nii linnalistes liikumistes, tarbimisharjumustes kui ka igapäevases ajakasutuses. Õigupoolest selline hea roheline linn  jätab inimesele veidi rohkem vaba aega kätte,“ nentis Kaevats.

Sofia esindaja: auto on seni olnud jõukuse sümboliks

Auväärse tiitli nimel Tallinnaga konkureeriva Sofia Rohelise Pealinna projekti koordinaator Elitsa Panayotova selgitas, et jalgrataste kasutamise stimuleerimiseks on oluline rajada turvaline ja praktiline taristu, et jalgratturid tunneksid end turvaliselt ka linnas liigeldes.

„Lisaks üritame me Sofias siduda ühistranspordisüsteemi jalgrataste ja tõukerataste rendisüsteemiga, et vähendada autostumist. Paljudes riikides, peamiselt postsovjetlikes riikides, on autod varem olnud justkui jõukuse sümboliks ja ma loodan, et me läheme üle puhtamatele transpordiviisidele,“ märkis Panayotova.

„Meil on oma linnas palju rohepoliitilisi plaane ja projekte, näiteks valmis Sofias hiljuti metroo, aga üks võtmetähtsusega projekte on see, et me rajame Sofia linnasüdame ümber nõndanimetatud „rohelist võru“, kus liikumine oleks ette nähtud vaid jalakäijatele ja jalgratturitele,“ lisas ta.

Kohalikud: rohepealinna tiitel on toonud juurde palju rattateid

Lahti kohalikud elanikud leiavad üksmeelselt, et linnale omistatud Rohelise Pealinna tiitel on toonud kaasa palju reaalset ja käegakatsutavat progressi.
„Ma arvan, et see tiitel on Lahtile kasuks tulnud, sest viimase aasta jooksul on roheliste liikumisviiside osas toimunud positiivne areng – lisaks linna rendijalgratastele on nüüd jõudnud turule ka elektrirollerid ja elektrijalgrattad ja inimestele pakuvad need uued liikumisviisid huvi.  Tänapäeval on lihtsam võtta rendiratas või renditõuks ja see liikumisviis on tihtipeale kiirem, kui takso tellimine,“ arvas müügijuhina töötav Miia Kivelä.

„Viimase 10 aasta jooksul oleme liikunud selles suunas, et kesklinnas oleks üha vähem autosid – inimesed liiguvad rohkem jalgsi, rattaga või muul moel. Muutus on olnud võib-olla liigagi kiire, sest nii mõnedki kesklinna poed on pidanud uksed sulgema, sest ligipääs autoga on üha keerulisem. Raha, mida kesklinnas kulutada ei saa, võtavad endale äärelinna kaubanduskeskused, kuhu on lihtne ja mugav autoga ligi pääseda,“ märkis naine.

Tõlgina töötav Milka tõdes samuti, et ainuüksi viimase aasta jooksul on rattaga liikumise võimalused oluliselt paranenud. „On ehitatud uusi rattateid ja parendatud olemasolevaid ning pingutatud on ka selle nimel, et rattaga läbitavaid marsruute pikendada. Selle tulemusena on kasvanud ka jalgrattasõitjate hulk,“ sõnas ta.

„On hea, et me üritame oma linnu rohelisemaks muuta. Ma saan aru, et maapiirkondades pole nii lihtne loobuda isiklikust autost, sest ühistransport ei tööta seal sellisel tasemel, nagu linnades.“

Õendustudeng Tomi kiitis rattateid ka selle eest, et nende loomisega on vähenenud oluliselt liiklusohtlikkuse tase.

„Minu arvates on hea, et jalgrattateid on tublisti juurde tulnud, sest see vähendab oluliselt võimalust, et jalgrattur jalakäija või autoga kokku põrkab,“ ütles Tomi.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Kati
10. sept. 2021 14:52
Kas tõesti on vaja veel puid ja põõsaid maha võtta nagu on seda tehtud siiani.