"Tallinn tegigi minust selle inimese, kes ma praegu olen."

Laulja Ivo Linna
euroopa rohelise pealinna valimine Lahti - saastunud järvega tööstuslinnast Euroopa Rohepealinnaks (0)
09. september 2021
Lahti linnapea Pekka Timonen Foto Petri Niemi / Yle

„Lahti lugu Euroopa Rohelise pealinnana põhineb pikaaegsetel ja väga ambitsioonikatel programmidel, see ei juhtunud üleöö. Lahti on nende plaanide ja keskkonnaprojektidega tegelenud üle 30 aasta ja see on meie edu juures kõige olulisem,“ tõdes Lahti linnapea Pekka Timonen.

„Kõik sai alguse järvest. Kui minna Sibeliuse-nimelise kontserdimaja juurde, siis selle kõrval asub Vesijärvi järv, mis oli 30 aastat tagasi Soome kõige saastunum järv. Tegu oli mahajäetud tööstuspiirkonnaga, kuhu keegi minna ei tahtnud ja linna jaoks oli see häbiplekk,“ kirjeldas linnapea.  

„Inimesed ütlesid ühel hetkel, et neile aitab ja kogukond pani üheskoos asjad liikuma. Elanikud ühendasid jõud erinevate äride ja organisatsioonidega ning üheskoos linnaga otsustati järv puhtaks teha ja taas elule äratada. Koostöö oli edukas ja tänaseks võib öelda, et see õnnestus, kuigi palju on veel teha, aga nüüdseks on Vesijärvi linna au ja uhkus,“ rääkis Timonen.

„Me saame uhkusega öelda, et me oleme järveäärne linn – järves saab nüüd ujuda, järves elutsevaid kalu võib püüda ja süüa ning linlased ja linna külalised saavad lihtsalt järve ääres mõnusalt aega veeta.“

Timoneni sõnul aitas järvepuhastamise-projekt linlastele praktilise näite varal selgeks teha, kuidas on erinevate keskkonnaprogrammide abil võimalik oma kodulinna paremaks muuta. See omakorda tõi kaasa selle, et Lahti elanikud on aastatega muutunud üha keskkonnateadlikumaks ning selles vallas ka aktiivsemaks ning linnas on läbi viidud palju erinevaid ambitsioonikaid keskkonnaprojekte.

„See tähendab ka seda, et linn on muutunud. Lahti on endine tööstuslinn, mis kaotas 1990. aastate alguses suure osa tööstusest ja sellega seotud töökohtadest ning linnal tuli leida uus moodus, kuidas edasi liikuda. Viimase 10 aasta jooksul on järjest selgemaks saanud, et olla keskkonnateadlik ja „roheline“ linn on kasulik mitmes mõttes.  See loob uut lootust tuleviku suhtes, uusi töökohti ja annab linnale konkreetse suuna edasi pürgimiseks,“ sõnas Lahti linnapea, kelle sõnul on plaanid muutunud aasta-aastalt strateegilisemaks ja terviklikumaks.

12 aastaga 70% vähem heitgaase

„Meie ambitsioonikas kliimaprogramm kiideti linnavolikogu poolt heaks juba 2009. aastal. Tollal ei olnud veel kuigi palju neid linnu, mis oleksid paika pannud konkreetsed kliimaeesmärgid, mille poole püüelda.  Tänaseks oleme me heitgaaside hulka suutnud vähendada 70 protsendi võrra. Oleme suutnud loobuda kivisöest ja meie kaugküttesüsteemid on heitmevabad,“ märkis Timonen.

„Meil pole enam ka tavapärast prügilat – 99% meie munitsipaalprügist kas taaskasutatakse või taastöödeldakse, seega puudub ka vajadus prügimäe järele. Eesmärgiks on, et aastaks 2050 oleks Lahti prügivaba. Selles suunas on meil veel tööd teha,“ tõdes ta.

Lahti ühistransport on linnapea samuti muutumas – kolmandik linnaliinibussidest töötavad täna juba elektri jõul.

„Lahtis ringi vaadates ei ole pealtnäha justkui aru saada, et see võiks olla Euroopa rohepealinn – pole efektseid „rohelisi“ hooneid, tänavatel ei sõida ringi futuristlikud elektriautod. Lahti puhul tuleb kaevuda pisut sügavamale, et näha, et me oleme ära teinud suured asjad: muutnud põhjalikult energiatootmist ja liiklust.  Lahti lugu ei ole suurest teadusest ja moodsatest leiutistest vaid sellest, kuidas muuta linna toimimise mehhanisme,“ selgitas Timonen.

Kõik see koos laste keskkonnaalase hariduse andmisega annab Timoneni hinnangul tervikliku vaate, kus Lahtil polegi vaja eraldi keskkonnaalast strateegiat, sest kogu linna strateegia ise ongi pühendatud sellele, et olla keskkonnahoidlik linn.

Rohepealinna tiitli saamine on jõukohane ka teistele linnadele

„Lahti on keskmine Euroopa linn – me ei ole kõige rikkam ega kõige rahvarohkem linn, aga sellele vaatamata suutsime me Rohelise Pealinna tiitli saada.  Kui meie seda suutsime, suudavad seda ka kõik teised linnad, see on Lahti sõnum.“

Inimeste suhtumiste ja valikute muutmine võtab Timoneni sõnul loomulikult palju aega, nagu ka „roheäri“ tugevdamine.

„Juba tänagi näeb Lahtis selles vallas tohutut kasvu – me oleme koduks ühele kiiremini kasvavale firmale Kempower, mis toodab elektrisõidukite laadimispunkte. Lisaks avab magusatootja Fazer siin peatselt ksülitoolitehase, mis hakkab jäätmetest magusainet tootma, mis on väga hea näide ringmajandusest. Selline kasv on osa sellest, et me oleme Roheline Pealinn. Lisaks rajati kolm aastat tagasi esmakordselt ülikool, mis keskendub peamiselt just energeetika- ja keskkonnaalase kõrghariduse andmisele.„

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.