"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
puudu 4800 õpetajat Kersna pedagoogidele: hea õpetaja väärib kõrget palka (0)
10. september 2021
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Foto: Mats Õun

«Loomulikult väärib kvalifitseeritud Eesti õpetaja kõrget palka. 22. septembril kohtun õpetaja alampalga läbirääkimisteks Eesti Haridustöötajate Liidu ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatega. Ka valitsuses seisan väga selgelt eelarveläbirääkimistel õpetajate palgatõusu eest,» lubas haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Kersna sõnul püüab murettekitavalt vähe tudengeid õpetaja elukutset, ning kindlasti on seejuures üks murekoht madal palk, samas lubab minister eelarveläbirääkimistel seista selle eest, et õpetajate töötasu tõuseks, kirjutab Postimehe Haridusportaal. 

Õpetajate järelkasvu vähesus teeb muret

Tallinna Reaalkoolis reedel reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverentsi avanud Kersna tõdes, et õpetajaid on puudu juba praegu, kuid muret tekitab järelkasv. Näiteks ütleb OSKA uuring 2018. aastast, et õpetajate asendamises ootab riiki ees kriitiline seis, sest iga neljas füüsikaõpetaja ning iga viies keemia-, geograafia-, bioloogia- ja matemaatikaõpetaja on üle 60-aastane.

«Samal ajal on ülikoolid viimaste koostöökohtumiste käigus välja toonud, et mitmel õpetajakoolituse erialal, eelkõige just aineõpetajate koolituses ning eriti loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on huviliste hulk endiselt liiga väike, et vastuvõtuarvude suurendamine võimaldaks õpetajate puudust leevendada,» märkis Kersna.

Näiteks Tartu Ülikool ei paku viimased kaks aastat gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja magistriõppe õpinguid päevases õppes, sest viimati ehk 2019. aastal immatrikuleeriti vaid kaks õppijat. «Küll on säilinud võimalus õppida sessioonõppes, mis tegelikult annab selge signaali, et ka ülikoolid peavad leidma paindlikke võimalusi, et tudengid saaksid osaleda õppes – kui 2019. aastal võeti vastu 16, siis aasta hiljem 32 tudengit. Sel õppeaastal on 1. kursuse nimekirjas 26 õppijat. Matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistritaseme sessioonõppes alustas sel aastal õpingutega 19 tudengit,» tõi Kersna välja.

Veidi rõõmustavam on ministri sõnul olukord põhikooli loodus- ja reaalainete õpetajate bakalaureuseõppe õppekaval, kus tänavu laekus 20 õppekohale 59 avaldust. Kõik kohad said täidetud.

Erinevalt Tartu Ülikoolist toimub Tallinna Ülikoolis lävendipõhine vastuvõtt matemaatika ja gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja magistriõppesse. «Siinkohal tuleb kurvastusega tõdeda, et augusti lõpu seisuga asus matemaatikaõpetajaks õppima 12 ja loodusteaduslike ainete õpetajaks 11 tudengit. Mõlemal erialal asus õppima vähem tudengeid kui eelmisel aastal,» tõdes Kersna.

Tunneli lõpus paistab valgus

Positiivsena tõi Kersna välja, et koos Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga on riik kavandamas Õpetajate Akadeemia programmi. «Praeguse kava kohaselt liigume ajagraafikus, et ülikoolid saaks selle programmi raames tegevusi alustada järgmise aasta teisel poolaastal,» märkis Kersna.
Programmil on kaks eesmärki: esiteks suurendada õpetajate järelkasvu. Fookus on just reaal- ja loodusteaduste valdkonna õpetajatel. Soov on õpet muuta senisest enam töökohapõhisemaks ja personaliseerida ehk pakkuda õpet väikestes rühmades.

Viimastel aastatel on ülikoolide teatel suurenenud nende inimeste hulk, kes küll soovivad õpetajaks saada, aga näiteks magistriõppe eeldusainete hindamisel on ilmnenud, et kandideerijad vajaksid lisaks aineõpet. Nii näiteks on Tartu Ülikooli Kogenud Kooli programmi kaudu matemaatika- ja informaatikaõpetajaks saada soovinutest enam kui pooled sellised, kes ei saa õpetajaks õppimist alustada, sest neil pole läbitud piisavas mahus eeldusaineid.

«Sellega seoses on ülikoolid valmis ainealase täiendusõppe pakkumiseks ettevalmistuskursustel. Samuti on valmisolek töötada välja hindamistestid, et selgitada kandideerijate pädevused VÕTA jaoks. Ministeeriumis püüame leida nende tegevuste toetamiseks raha,» kinnitas Kersna.

Õpetajate hoidmiseks tuleb parandada koolituste taset ja leida lisaraha

Teise suurema teemana kavandab haridus- ja teadusministeerium koos ülikoolidega Õpetajate Akadeemia programmiga suurendada ülikoolide võimekust koolitada õpetajaid ja haridusjuhte ning suurendada haridusteaduste valdkonnas tehtavat heatasemelist teadustööd. Siinkohal on fookus ainedidaktikatel, sealhulgas loodusainete õpetamisel, aga ka haridusjuhtimisel ja -innovatsioonil, kaasaval haridusel, andekusel ning mitmekultuurilises ja -keelses keskkonnas õpetamisel.

«Lisaks oleme praegu nii Tartu kui Tallinna ülikooliga läbi rääkimas seda, missugune on nende võimekus üldisemalt õpetajakoolituses õppekohtade suurendamiseks nii tasemeõppes kui ka ümberõppes. Seda ikka selleks, et õpetajakoolituse erialadel, kus oli vastuvõtul tugevaid kandidaate, kes ei pääsenud õppima, saaksid siiski õppima tulla. Ka selleks peame leidma lisaraha,» ütles Kersna.

Haridus- ja teadusminister rõhutas, et sama oluline, kui õpetajate järelkasv, on olemasolevate õpetajate hoidmine. TALISe uuringu tulemuste kohaselt ei kavatse 41 protsenti 35-aastastest või noorematest Eesti õpetajatest töötada koolis kauem kui viis aastat, samas kui OECD vastav keskmine näitaja on vaid 16 protsenti.

Levinumad põhjused lahkumiseks on kooli juhtkonna toetuse puudumine, suur töökoormus, aga ka palk. «Tegeleme ministeeriumis alustavate õpetajate töökoormuse teemaga ja püüame jõuda selleni, et oma esimesel aastal saaksid õpetajad tavapärasest vähem kontakttunde,» ütles Kersna. «Oleme rääkinud kõigi õpetajate töökoormuse vähendamisest 15-16 kontakttunnini nädalas, aga see nõuab 120 miljonit eurot lisaraha ja 4800 uut õpetajat. Liigume samm sammu haaval, kuskilt peab alustama.»

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.