"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Põllumajanduskoda: rohepöördele ei saa tootmist ohvriks tuua (0)
11. september 2021
Scanpix

Põllumajandus-kaubanduskoda leiab, et kliimaneutraalsuse nimel peavad pingutama nii ettevõtjad, tarbijad kui ka riik, kuid samas ei saa rohepöördeeesmärkide saavutamine toimuda kohaliku tootmise ja loomade arvu vähendamise kaudu.

Rohepöördega kaasnevad muudatused peavad olema ettevõtete jaoks ka majanduslikult teostatavad, mille nimel tuleb pingutada nii ettevõtjatel, tarbijatel kui ka riigil üheskoos. Põllumajanduskoda peab oluliseks, et enne otsuste tegemist oleks olemas arusaam kliimapaketi ja EL-i roheleppestrateegiate koosmõjust Eesti põllumajandus- ja toidutootmisele. Ülevaate saamiseks Eesti põllumajandussektori reaalsest keskkonnamõjust on vaja asukoha ning majandamisviisi põhist terviklikku hinnangut. Samuti ei saa rohepöörde eesmärkide saavutamine toimuda kohaliku tootmise ja loomade arvu vähendamise kaudu.

Põllumajandus-kaubanduskoda toetab Euroopa Komisjoni võetud suunda saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, kuigi see saab olema meie põllumajandus-, toidutööstus-, metsandus- ja maamajandussektori jaoks suur väljakutse. Iga väljakutsega kaasnevad aga ka võimalused, mida tuleb oskuslikult ära kasutada, leitakse põllumajandus-kaubanduskoja poolt keskkonnaministeeriumile saadetud arvamuses Euroopa Komisjoni kliimapaketi „Eesmärk 55“ kohta.

„Keskkonnahoid on põllumajanduse lahutamatu osa ning juba täna teevad ettevõtjad üha suuremaid jõupingutusi, et aidata kaasa raskete kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisele. Koja hinnangul on Eesti toidutootjatel ära kasutada rohepöördega kaasnevaid võimalusi, kuid selle aluseks on terviklik lähenemine ja soodsad tingimused rohepööret toetavate investeeringute tegemiseks,“ lausus Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Tema sõnul mõistavad ettevõtjad rohepöörde vajadust, mistõttu liigutakse selles suunas, et muuta toidutootmine veelgi jätkusuutlikumaks.

„Kui soovime õnnestuda, siis peab rohepoliitikat toetama Euroopa tootjat soosiv tugev väliskaubanduspoliitika – keskkonnasäästlikkust ei saa lahutada sotsiaalsest ja majanduslikust jätkusuutlikkusest. Rohepöörde eesmärkide saavutamine ei saa toimuda kohaliku tootmise ja loomade arvu vähendamise kaudu, see ei ole lahendus, sest mitmes valdkonnas oleme juba kaotanud toiduga isevarustamise võime,“ rõhutas Sõrmus.

„Eestis majandatakse suurt osa põllumajandusmaast keskkonnasõbralikult. Märkimisväärselt on suurenenud selliste mulla orgaanilise süsiniku sidumist ja keskkonnahoidu soodustavate praktikate osakaal nagu liblikõieliste kultuuride kasvatamine, viljavaheldus, talvine taimkate ning kasvava trendiga on ka vahekultuuride kasvatamine ja täppispraktikate rakendamine. Lisaks on Eesti suuremad põllumajandus- ja toidutootmiseettevõtted seadnud endale ambitsioonika süsinikuneutraalsuse eesmärgi. Süsinikujalajälje kaardistamise esimesed tulemused näitavad, et oleme ühed säästlikumad Euroopas,“ selgitas põllumajanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.

Keskkonnaministeeriumile saadetud arvamuses märgib koda, et kliimapaketi eesmärkide kõrval peame arvestama ka teisi EL-i algatusi nagu näiteks „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiad või ka ühekordse plasti kasutamise vähendamise direktiivi nõuded.

„See tähendab terviklikku lähenemist, eesmärgipäraseid meetmeid, piisavaid toetusmehhanisme, kohaliku tootja konkurentsivõime tagamist ning oma riigi majanduse kaitsmist. Samuti peame kaitsma väärtuslikku põllumaad, et tagada kohalikku toidujulgeolekut. Vajame kestlikku riigi poliitikat ja programme, mis toetaksid üleminekut kliimaneutraalsusele ning võimaldaksid juurdepääsu rahastamisele ja investeeringutele,“ ütles Maruštšak.

Põllumajanduskoda peab oluliseks, et enne otsuste tegemist oleks olemas arusaam kliimapaketi ja EL-i roheleppe strateegiate koosmõjust Eesti põllumajandus- ja toidutootmisele. Koja sõnul teeb murelikuks juuli lõpus avaldatud EL-i teadusuuringute ühiskeskuse hinnang „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiate rakendamise kohta, mille kohaselt ainuüksi nende kahe strateegia eesmärkide täitmisel EL-i põllumajandussektori tootmisvõimsus väheneb ning siinsed keskkonnakahjud viiakse üle kolmandatesse riikidesse. Selline tulemus tekitab paratamatult tuleviku osas suurt ebakindlust, mida võimendab asjaolu, et antud analüüsis ei arvestatud kliimapaketi eesmärkide täitmisega kaasnevaid mõjusid.

 Ülevaate saamiseks Eesti põllumajandussektori reaalsest keskkonnamõjust on vaja asukoha ning majandamisviisi põhist terviklikku hinnangut. Tänane kliimaaruandlus põhineb lühiajalistel ja killustatud uuringutel, mis ei anna tervikvisiooni ning ei suuda täpselt fikseerida põllumajanduse kliimamõju. Samuti vajame harmoniseeritud metoodikat kliimamõju hindamiseks. Täna on suureks väljakutseks erinevate metoodikate rohkus ja ühtse lähenemisviisi puudumine.

„Põllumajandussektoril seisab ees suur väljakutse, kuidas samaaegselt vähendada kasvuhooneheitgaaside heitmeid ja suurendada süsiniku sidumist ning seejuures tagada, et meie toidulaual oleks piisavalt mitmekesist ja täisväärtuslikku toitu, mis on tarbijale taskukohase hinnaga. Seetõttu on äärmiselt oluline, et toimiks koostöö riigi ja ettevõtjate vahel. Rohepöördega kaasnevad muudatused peavad olema ettevõtete jaoks ka majanduslikult teostatavad – selle nimel peavad pingutama ettevõtjad, tarbijad ja riik üheskoos,“ märkis Sõrmus.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.