"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
aednik soovitab Kortermajade ümbrust võiks ehtida Tootsi peenrad (0)
13. september 2021

Kortermajade juures võiks olla korralikud rattahoidikud, nägusad lillepeenrad, hekid ja pingid. Linn pühendas roheluse loomisele oma tänavuse elamumajanduskonverentsi.

Vilde 88 korteriühistu Mustamäel on majaesise lillerikkaks muutnud varakevadest hilissügiseni. Praegu kasvavad akende all roosipõõsad, kressid, lopsakad peiulilled, astrid, hortensiad, gladioolid, petuuniad ja floksid. Silmailu nimel on korteriühistu juhatuse liige Anne Räpp lillepeenarde eest hoolitsenud juba aastaid.

“Püüame hoolitseda, et õiteilu jätkuks läbi suve ning õied ka tüübilt ja värvilt kokku sobiksid. Kevadel on ju majaümbrused lagedad, meil aga on lillesibulad mullas ja lilled puhkevad varakult. Elanikud on mõttega kaasa tulnud ja taimi maja juurde istutamiseks ette kasvatama hakanud,” rääkis Räpp. “Sel aastal oleme nii saanud kasvama võimsad, lausa põõsasuurused tageetesed ehk peiulilled. Taimi on toodud suvekodust, samuti on nii mõnedki püsikud istutanud ümbruskonna aiapidajad. Kui öökülm liiga ei tee, jätkub õiteilu hilissügiseni.”

Abilinnapea Eha Võrgu sõnul pühendas linn tänavuse, laupäeval toimunud elamumajanduskonverentsi rohelisema pealinna loomisele.

Toetus ilu jaoks

Räpi sõnul on algatusele jõudu andnud linna korteriühistute toetusprojekt “Roheline õu”. “Oleme mitmel aastal saanud programmist toetust, kõige rohkem mullu,” ütles Räpp. “Lähitulevikus sooviksime lausa maksimumtoetust taotleda ja roheala suuremaks teha. Lisaks nõuavad peenrad ju korralikku väetamist. Rohelise õue programmi toetusest on märkimisväärne abi – kui toetuse lagi on 600 eurot, siis võime teha tuhande euro eest tööd.”

Abilinnapea Eha Võrgu sõnul annab linn projekti “Roheline õu” kaudu korteriühistutele toetust kuni 60% tööde maksumusest, kuid maksimaalselt 600 eurot korterelamu kohta aastas. “Tänavu tuleb taotlus senise ühe kalendrikuu asemel esitada kahe kalendrikuu jooksul pärast tööde tegemist,” ütles Võrk. “Samuti lisandus võimalus osta kompostikaste ja ravim-, köögivilja- jm taimi, mis mitmekesistavad korteriühistute hoove ja toetavad Tallinna kui rohelise linna visiooni.”

Haljastustoetust saab taotleda korterelamu õue puude, põõsaste, püsikute, roni-, maitse-, ravim-, köögivilja- jt taimede ostuks ja istutuseks. Toetuse abil saab osta ja paigaldada lillevaase ja ampleid, peenrakaste ja -piirdeid, geotekstiili, turvast ja mulda ning soetada ja paigaldada pinnasekatteid nagu multš, dekoratiivkivid jms.

Toetusi 40 000 euro eest

Veel saab linna toetusega rajada muru ja teha samblatõrjet, samuti puudele ja põõsastele hoolduslõikust. Tänavu on programmi “Roheline õu” toetuse eelarve 40 000 eurot.

Botaanikaaia aednik Tiina Marjapuu soovitab enne ümberkorraldusi senine haljastus hooliva pilguga üle vaadata. “Soovitan korteriühistutel kõigepealt arvestada maja ümbruses juba kasvavate puude ja põõsastega, mis kindlasti lugupidamist väärivad,” rääkis Marjapuu. “Juurde istutada soovitan meie looduslikke põõsaid, sest inimesed tunnevad end tuntud taimede ja lõhnade keskel hästi. Harilik sirel, ebajasmiin ja mairoos väärivad taas meenutamist!”

Asfaldi asemel murukivid

Ühekülgse muru ja üldlevinud elupuuhekkide asemel võiks aedniku sõnul eelistada värvikamaid ja end juba tõestanud hekitaimi. “Vabakujulised hekid võib rajada näiteks sirelitest või ebajasmiinidest. Väga tänuväärt on ka pihlakas,” lausus Marjapuu. “Kellele meeldib rangema kujuga hekk, võiks istutada tuhkpuid või magesõstraid. Ligi meetrise kasvuga magesõstar oli varem vägagi hinnatud hekitaim, mis kasvab kenasti tihedalt laiusesse. Muru asemel võiks rajada mitmekesisemaid alasid. Näiteks külvata niidutaimi, mis meelitavad putukaid ja kus meeldiks elutseda näiteks siilidel. Püsikupeenar peaks olema selgepiiriline ja seal võib kasvatada tarbetaimigi, näiteks münte. Mitmekesiste nn Tootsi peenarde lisandumine näitab, et inimestel on selge huvi oma majaümbrust kaunistada.”

Toidutaimed soovitab aednik panna kastidesse, mis peaksid olema küllalt suured. “Näiteks meetrikõrguse kasti eest hoolitsedes ei jää ka selg haigeks. Põhjapealse drenaaži saab kergkruusast. Samuti saab kasti mulla alla paigutada spetsiaalse veepaagi, kust kastmisvesi taimejuurteni jõuab. Kui on väga palav, tuleb taimi muidugi ka pealt kasta,” ütles Marjapuu. “Kortermajade ümber on näha isetekkelisi istumiskohti, elanikele meeldib värskes õhus aega veeta. Istumiskohti võiksid ühistud seega juurde planeerida. Läbi tuleks mõelda jalgrataste hoidmine. Autoparkla rajamisel soovitan lauskivi ja asfalti vältida, sest need soodustavad kuumasaarte teket. Ka vihmaveel pole nii kuhugi imbuda. Parklate rajamisel võiks kasutada näiteks murukärge.”

Jalgrataste parkimiseks soovitab linna keskkonna- ja kommunaalameti hooldusosakonna peaspetsialist Erik Sarapuu valida toekamad, U-kujulised rattahoidikud. “Tihti hoitakse kortermajades jalgrattaid koridorides või rõdul, aga sinna jõudmiseks tuleb ratas mõnikord lifti toppida,” rääkis Sarapuu. “Samas pole rattahoidikud kallid muretseda. Soovitan soetada kõrgemaid U-kujulisi hoidikuid, kus saab ratta läbi raami panna ja vajadusel mitmest kohast kinnitada. Kõige parem on eraldada ratastele omaette lukustatav ruum keldris, näiteks viiekordsetes paneelmajades on see võimalus olemas.”

Korterelamud saavad Tallinnalt rattamaju

Esimesena paigaldab linn kümme rattamaja, nendest neli Mustamäele Sütiste tee 31 kuni 45 majade hoovidesse.
Mustamäe valis projektis osalemiseks välja just suured üheksakordsed keldriboksideta kortermajad, mille elanikel ei olnud muud võimalust, kui hoida oma jalgrattad korteris või trepikodades, tõkestades sellega liikumist.

Kõik rattamajad on ehitatud ühe projekti järgi ja on 6,2×2,8 m suurused. Üks rattamaja mahutab u 20 jalgratast ning on varustatud jalgratta lukustamiseks vajalike toruraamidega. Valgustuseks on rattahoidlad varustatud päikesepaneeli ja akuga. Välisuks on võtmega suletav. Ülejäänud lisad (nt valvekaamerad jms) paigaldavad korteriühistud hiljem – oma parema äranägemise ja vajaduste järgi – ise.

Kui elanikud rattamaju aktiivselt kasutavad, jätkab linn nende paigaldamist.
Rattamaja on metallist ja vandaalikindel, vundamendita majake. 20 m2-le mahub kuni 20 jalgratast. Kuus rattamaja sai tasuta endale juba ka Lasnamäe. Kõigil teistel ühistutel on võimalik rattamaja jaoks toetust saada hoovide korrastamise programmi raames. Loe täpsemalt https://www.tallinn.ee/Teenus-Hoovid-korda-toetus

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.