"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Liivalaia tänavat ehtiv puidust Kaasani kirik saab tänavu 300-aastaseks (0)
13. september 2021

Liivalaia tänava puukirikust on oma karjääri alustanud Venemaa patriarh Aleksius II ja metropoliit Kornelius.

21. septembril 2021 tähistab Kaasani ehk Tallinna Jumalaema sündimise kirik oma 300. aastapäeva. Tänapäeval on see Tallinna vanim puitkirik ja üks vähestest Peeter I ajastust säilinud sakraalarhitektuuri mälestistest.
Kaasani kirik sündis 1721. aastal ehk Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahu sõlmimise aastal, mis tähistas Põhjasõja lõppu. Pärimuse järgi juhatas ehitust üks Peeter I võitluskaaslastest, Tallinna garnisonipolgu ülem vürst Šahhovskoi.

Kuigi ehitus lõppes juba 1721. aasta juunis, pühitseti kirik 8. septembril (21. septembril uue kalendri järgi) ¬ Jumalaema sündimise pühal. Selleks ajaks toodi kirikusse Peterburist Jumalaema Kaasani ikooni koopia, mille järgi hakatigi kirikut rahvasuus Kaasani kirikuks kutsuma.

Ametlik sõjaväekirik

Piirkond, kus kirik asub, oli algselt Tallinna eeslinn. 18.-19. sajandil asusid seal peamiselt ühe- ja kahekorruselised puitmajad koos aedadega, samuti Tallinnas elavate sõjaväepolkude kasarmud.

Ligi 200 aastat oli Kaasani kirik Tallinna peamine õigeusu sõjaväekirik. Koguduse liikmeteks olid peamiselt maaväes teeninud sõjaväelased ja nende perekonnad, aga ka eeslinnas elanud talupojad ja käsitöölised. Kaasani kogudus oli üks suurimatest õigeusu kogudustest Tallinnas.

1907. aasta jaanuaris anti kirik üle 91. Dvinski jalaväepolgule, selle kasutuses oli hoone I maailmasõja alguseni. Just sellest ajast pärinevad lahingutes langenud 21. ja 3. jäägri- ning 91. Dvinski jalaväepolgu sõduritele pühendatud mälestustahvlid. Neid tahvleid võib ka praegu kirikus näha. 1914. aasta augustis, kui 91. Dvinski jalaväepolk lahkus Tallinnast, lõppes Kaasani kiriku ajaloos terve ajastu.

Esimese maailmasõja järel kadus Vene impeerium maailmakaardilt, Tallinnast sai uue iseseisva riigi pealinn ning Kaasani kiriku ajaloos algas uus peatükk. Tallinna piiskopi Platoni (tulevase märtri) otsusega ja vastavalt koguduse soovile määrati Kaasani kirik koos selle varaga ning kogudusega 22. novembril 1918. piiskopkonna alluvuses olevaks kirikuks.
Kirik ja sellega külgnev aed, mis olid ümbritsetud kirikuaiaga, jäid ilmasõdades terveks, kuid pidid katsumustega silmitsi seisma rahuajal. Kaasani kirik elas üle kaks tulekahju, aastatel 1923 ja 2009, ning mitu vargust. 1970. aastatel hävitas nõukogude võim Liivalaia tänava laiendamise käigus vana kirikuaia koos väikese Kristuse kabeliga. Praegune piirdeaed ja tunduvalt kitsam õu ilmus kiriku ümber 1980. aastatel. Õnneks jäi kirik ise teelaiendamisel puutumata. Seda ei suletud ega lammutatud, vaid ta jäi toimivaks kirikuks.

Ilusti korras

Kaasani kirikuga on ajalooliselt seotud paljud tuntud inimesed. Aastatel 1946-1962 oli kiriku eesseisjaks ülempreester Mihhail Ridiger (1902-1962), kes jättis endast hea mälestuse paljude inimeste südamesse. Isa Aleksei ehk hilisem Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II (1929-2008) täitis 1947. aastal Kaasani kirikus köstri ehk lugeja kohustusi.
Samas kirikus algas Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Korneliuse (1924-2018) vaimulik tee. 1930. aastatel oli ta lapsena kirikus altariteenijaks. Aastatel 1943-1945 oli ta samas kirikus köster. 19. augustil 1945 ordineeriti Vjatšeslav Jakobs diakoniks ja diakonina teenis ta Kaasani kirikus kuni 1948. aasta veebruari alguseni.

Praegu käib Kaasani kirikus aktiivne koguduseelu, koguduseliikmete arv on suurenenud, lapsi ja noori on seal märgatavalt rohkem. 2015. aasta novembrist tegutseb kirikus lisaks peamisele koorile veel neli koori: asjaarmastajate, noorte, laste ning vanavene märgilaulu ja bütsantsi viiside koor. Koguduse majas tegutseb pühapäevakool lastele ja regulaarselt toimuvad õigeusu noorteklubi “Sretenie” koosolekud.

Viimase viie aasta jooksul on kirik märgatavalt muutunud, see sai võimalikuks tänu paljudele hoolivatele inimestele. 2016. aastast on linn kirikut pidevalt korrastanud, hoone ja kogudus tähistavad oma 300. aastapäeva juba täielikult restaureerituna.
Tähtsa aastapäeva puhul on Tallinna linna toel ette valmistatud mitmeid pidulikke üritusi.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.