"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
VÕIT KÄES! Mis tõi Tallinnale Euroopa rohelise pealinna tiitli? (0)
13. september 2021

Tallinnale tõid suure tunnustuse muuhulgas ligi sada õitsvat kogukonnaaeda, lagunenud tööstusalade muutmine tõmbekeskusteks, tasuta ühistransport ja see, et igale elanikule asub roheala kõige rohkem 300 m kaugusel. “Tegelikult on ikka päris hea võita,” ütles linnapea Mihhail Kõlvart, kelle sõnul annab tiitel põhjust edasi pingutada, et viia Tallinnas ellu tõeline rohepööre. “Võidust olulisemgi on tulevik, mida soovime pakkuda oma lastele. “

Tallinn võistles rohelise pealinna tiitli nimel finaalis seekord Bulgaaria pealinna Sofia, Poola vanima linna Krakowi ja Rootsi linna Helsingborgiga. Päev enne Soomes Lahtis toimuvat finaali silmitseb Tallinna rohestrateeg Mihkel Kaevats sealsel peatänaval parkivate jalgrataste ridu ja tõdeb, et pilt pakub silmarõõmu. “Ratas on mõistlik ja hoolimata põhjamaisest kliimast ka aastaringne liikumisvahend,” nendib ta. “Jalgratas ei erita süsihappegaasi, ei võta palju ruumi ja toob inimestele rõõmu. Teiseks ma vaatan, et väga palju ruumi on siin jagatud ka jalakäijatele, seegi on tervistav ja rõõmustav liikumisviis. Ka autodele on liikumisvõimalused tagatud, aga need on ehk vähem domineerivad kui praegu veel Tallinnas.”

Rendiratas kiirem kui takso

Kaevats sõidab ka ise iga päev rattaga – sadamasse esitlusele Soome sõiduks saabus ta küll ühistranspordiga, sest rattakumm läks puruks. Kuid ta tõdeb, et tööd on tehtud palju ja Tallinnas ei hiilata mitte üksikute säravate roheideedega, vaid on laotud vundament.

“Mitte et meil oleks kõik asjad õudselt hästi, aga me tahame teha hästi,” resümeerib ta. “Ennekõike on oluline see rohepööre ise, et tiitel oleks meie puhul innustuseks, mitte pelgalt auhinnaks või loorberiks. Meie kindlasti loorberitele puhkama jääda ei saa. Soovime, et linnaelus oleks vähem raiskamist ja tühikäiku nii linnalistes liikumistes, tarbimisharjumustes kui ka igapäevases ajakasutuses. Õigupoolest jätab hea roheline linn inimesele veidi rohkem vaba aega kätte.”

120 000 elanikuga Lahti, kelle käes on tänavu rohelise pealinna tiitel, on kuulus näiteks rakenduse CitiCAP poolest. Iga kodanik saab rohelise käitumise eest koguda boonuspunkte. Kui linnakodanik, kes soovib loodust säästa, ajab omi asju ilma autota, saab ta virtuaalset raha, mille eest võib osta näiteks bussipileti või koogitüki või sissepääsu ujulasse.

Lahti elanikud leiavad üksmeelselt, et rohelise pealinna tiitel on toonud kaasa käegakatsutava edasimineku linna keskkonnasõbralikuks muutmisel. “Lisaks linna rendijalgratastele on nüüd jõudnud turule ka elektrirollerid ja elektrijalgrattad, inimestele pakuvad need uued liikumisviisid huvi,” ütleb müügijuhina töötav Miia Kivelä. “Tänapäeval on lihtsam võtta rendiratas või renditõuks, see liikumisviis on tihtipeale kiirem kui takso tellimine. Viimase kümne aasta jooksul oleme liikunud selles suunas, et kesklinnas oleks üha vähem autosid – inimesed liiguvad rohkem jalgsi, rattaga või muul moel.”

Tõlgina töötav Milka tõdeb samuti, et ainuüksi viimase aasta jooksul on rattaga liikumise võimalused oluliselt paranenud. “On ehitatud uusi rattateid ja parendatud olemasolevaid ning pingutatud on ka selle nimel, et rattaga läbitavaid marsruute pikendada,” lausub ta. “Selle tulemusena on kasvanud jalgrattasõitjate hulk. On hea, et me üritame oma linnu rohelisemaks muuta. Ma saan aru, et maapiirkondades pole nii lihtne loobuda isiklikust autost, sest ühistransport ei tööta seal sellisel tasemel nagu linnades.”

Kaotus pani siiski pingutama

Linna lähedale parkmetsa on aga rajatud arvutitöökohad. Puude külge on kinnitatud lauakesed rüperaali paigutamiseks ja looduses töötamiseks. Lahti linnapea Pekka Timoneni jutust selgub, et need rohelised lahendused on vaid killukesed suures mosaiigis. Aga kuna need meediale meeldivad, siis sageli ka räägitakse.

Lahti rohelise pealinna tiitli taga peitub mõistagi midagi märksa enamat kui jala käimise eest jagatavad koogitükid: umbes 30 aastat järjepidevat tööd loodushoiu nimel. Märkimisväärseim on muidugi nüüdseks linna auks ja uhkuseks kujunenud Vesijärvi puhastamine 1990ndatel. Enne oli see tööstuste koondumise tõttu Lahtisse üks Soome saastunumaid veekogusid. 2009. a oli Lahti esimene Soome linn, kus pandi paika kliimasäästmise kava. Nüüd loodetakse 2025. aastaks saada Soome esimeseks süsinikuneutraalseks linnaks.

Lahti linnapea silmad säravad lõbusalt, kui ta muigamisi ütleb, et teab suurepäraselt, kui keerukas on rohelise pealinna tiitlit saada. “Me oleme enne finaalis kaks korda kaotanud ja oo kui raske oli uuesti alustada,” muigab ta. “Oi kuidas ma tegelikult vihkan kaotamist!”

“See on pikk-pikk teekond, see linna muutumine, kus me kogu aeg muutume ja areneme,” lisab meer samas filosoofilise mõõtme. Tema arvates on olulisim inimeste mõtteilma muutumine: “Tänaseks on inimesed juba harjunud, et prügi tuleb kõik ära sorteerida ja et midagi ei lähe prügimäele, vaid kõik töödeldakse ümber.”

Lahtis sõidab teiste seas üks täiselektriline politseiauto ja kontserte annab süsinikuneutraalne sümfooniaorkester. Mõistagi ei tähenda see, et linnapildist oleksid täielikult kadunud muskelautod. Või et teed ületades ei peaks hoolega ette vaatama. Kuid siiski on see väga teistsugune linn kui kasvõi kümmekond aastat tagasi. Kui enne eksportisid Lahti tööstused oma toodangut, siis muutunud majandusmõõtmes ekspordib linn nüüd rohelisi lahendusi või mõtteid.

Lahtis rohelise pealinna üritusele kogunenutega vesteldes selgub, et osalevad linnad on hakanud viimastel aastatel üha enam asjale süvitsi lähenema. Üsna vähe pakutakse žüriile ohoo-efektiga leiutisi nagu reoveest pruulitud õlu. Laste metsa mustikale viimise jm taolisega – nõnda nagu aastaid tagasi – pole mõtet rohelise pealinna žüriid enam kõnetada, sest sellega pälvib vaid viisakat noogutamist. Taolised ideed on muidugi toredad. Kuid järjest enam kõlavad muusikana žürii kõrvadele sõna kliimaneutraalsus ja õhu puhtuse programmid. Kindlad eesmärgid ja süsteemne lähenemine. Žürii esinaine Joanna Drake Maltalt ütleb hiljem, et just tänu süsteemsele tööle ja suure pildi nägemisele Tallinn peaasjalikult võitiski.

Noored on autohullusest vabad

Näiteks Tallinna üks konkurent lõppenud finaalis, Krakow, on samuti tubli. Linn otsustas söepõletusest kui põhilisest energiaallikast loobuda. Linn toetab elanikke sooduslaenudega jms puhtamatele kütteliikidele üleminekul. 2019. a sügisest ei tohi linnas enam puude ja söega kütta. Söega kütmise tõttu on Poola õhul kurb kuulsus – saastatus põhjustab riigis umbes 44 000 surma aastas.

Tallinna tõsiseimaks konkurendiks hindab Kaevats Rootsi linna Helsingborgi. Selle linna trump on muuhulgas reoveekäitlus, kus kasutusel on kolm toru. Üks tualettruumidele, teist mööda voolab duširuumide reovesi ja kolmas on köökide jaoks. Vett taaskasutatakse pärast puhastamist näiteks pesemiseks. Veest eraldatud jäätmetest toodetakse biogaasi. Lisaks ehitatakse linnas uutesse hoonetesse vaid liiter vett ühe loputuskorraga kasutavaid WC-sid. Helsingborg tarvitab peaaegu 100% ulatuses rohelist energiat.

Kolmas Tallinna konkurent finaalis, Bulgaaria pealinn Sofia läheneb rohelise pealinna mõttele ilmselt kõige traditsioonilisemalt. “Hoopis meie loodame olla järgmine roheline pealinn!” teatab sealse rohelise pealinna koordinaator Elitsa Panayotova, kui Lahti ühel peatänaval jalutame. Ta otse kiirgab päev enne auhinnatseremooniat optimismist.

Sofia trumbiks on nn roheline ring – peamisi linnakeskuse punkte ühendav jalgratta- ja jalakäijate tee. Teiseks püüab linn siduda kergliiklusteid ja ühistransporti üheks võrgustikuks, et paikades, kus ühistransport hõredam, saaks pakkuda elektritõukse. Nõnda nagu paljudes maades, ostavad rohkem autosid ennekõike vanemate põlvkondade esindajad. “Nooremad on autohullusest vabamad ja see annab lootust, et saame liikuda puhtama ühistranspordi poole,” lisab Panayotova, täis kõigutamatut optimismi, et kui Sofia ei võida seekord, siis järgmisel korral ikka.

“Lähme teeme ära!” sõnab Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart lühidalt pärast otsustava päeva hommikust koosolekut, kus Tallinna esitlus linna strateegiakeskuse töötajatega veel kord läbi arutatakse. Žürii ootab Lahti suures klaasist, kaunite järvevaadetega Sibeliuse kontserdimajas. Keskendumist ei soodusta hall ilm ja järve kohal rippuvad udulaamad. Võib tajuda, kuidas Tallinna au kaitsjatel oma järjekorda oodates vererõhk kõigil vaikselt tõuseb. Delegatsioon läheb justkui eksamile.

Esitlussaalis kantakse žüriile ette Tallinna tutvustav videoklipp. Selle taustal, laval räägib Tallinna rohelistest edusammudest rohestrateeg Mihkel Kaevats. Saavutuste hulgas on muuhulgas 92 õppeaeda. Ekraanile ilmuvad kogukonnaaedadest saaki korjavad lasnamäelased. Oluline, et 80% elanike jaoks on roheala 300 m raadiuses. Viidatakse 28-hektarilisele, äsja avatud Tondiraba pargile. Uutele rohekoridoridele. Zooloog Aleksei Turovski räägib tutvustavas klipis muuhulgas putukarohkusest. Linnas elab 20 kimalase liiki. Putukaväil läbib kuut linnaosa. Mööda seda saavad liikuda putukad jt liigid. Ja nõnda edasi.

Umbes tunni kestev film Tallinnast kui rohelisest linnast haarab seega kõiki tahke – putukatest kuni ümbertöödeldud materjalidest kokku pandavatesse ja pärast ära kulumist taas käideldavate tõuksideni. Nõnda nagu varemgi, viidatakse Tallinn klipis laulupeole – 100 000 inimest koguneb, kuid edaspidi ilma ökoloogilise jalajäljeta. Järgnevad žüriiliikmete küsimused Tallinna linnapeale ning strateegiakeskuse ja linnakantselei ekspertidele. Reglement on range: selleks vooruks palutakse meedial lahkuda.

Nagu koolivaheajale lastud lapsed

Pärast rohelise Tallinna žürii esitlusruumist lahkumist on linna eksperdid heatujulised nagu koolivaheajale lastud lapsed. Lõpuks pole niivõrd suurt tähtsust tiitlil. Peaasi, et roheline vanker nobedamalt edasi veereb.

Võitja kuulutatakse õhtul Sibeliuse-nimelises kontserdisaalis välja pärast Lahti süsinikuneutraalse orkestri muusikapalu. Õhtut juhtiv tuntud Soome telenägu Mikko Silvennoinen tõmbab paralleeli Eurovisiooniga, kus valitsevat finaalis samasugune ootusärevus. “Teadus ütleb, et me peame muutuma sajandi keskpaigaks kliimaneutraalseks,” teatab virtuaalselt ühinenud peaminister Sanna Marin. “Kliimamuutused ei ole poliitiline vaidluskoht, vaid teaduslikult tõendatud fakt. Siiski peame me võtma vastu poliitilisi otsuseid, et tagada kliimaalaseid tegusid tehtaks sotsiaalselt õiglasel moel.”

Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Virginijus Sinkevišius kuulutab kõigepealt välja rohelise lehe auhinna saajad: Portugali linna Valongo ja Hollandis asuva Wintersvijki. Sel ajal paistavad sekundid tundidena. Lõpuks kostavad tema suust sõnad: “Mul on hea meel kuulutada, et aastal 2023 roheline pealinn on… Ma võtan veel klaasi vett (neelab lonksu)… Tallinn – palju õnne!”. 15 aastat kestnud maraton – sest rohelise pealinna idee algatas 2006. a toonane linnapea Jüri Ratas – on jõudnud vahefinišisse. Auhind on lõpuks pärast pikki pingutusi koju saanud. Žürii tõi Tallinna tugevustena välja terviklikku lähenemist, tasuta ühistransporti, tööstuslike linnaalade rohelisemaks muutmist ja rohelise mõtteviisi saadikuks olemist.

Pidu, mis viib tulevikku

Žürii kuulutab Tallinna kui konkursi võitja välja Lahtis 9. septembril kell 19.40. “Ma plaanisin alustada oma kõnet lausega, et me ei ole siin mitte auhinna pärast või tiitli pärast – asi pole võidus või kaotuses –, aga tegelikult on ikka päris hea võita,” tõdeb Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart oma tänukõnes.

“Meie jaoks on see väga sümboolne võit, ja eriti just sel aastal. Tänavu tähistasime me 30 aasta täitumist taasiseseisvumisest ja ma usun, et see pole pidupäev, mis tähistab minevikku, vaid hoopis tulevikku. Nüüd on meil veel üks väga tugev sõnum Eesti ja Tallinna jaoks, sõnum tuleviku kohta. Tänan žüriid selle au ja suure väljakutse eest kanda 2023. aastal Euroopa rohelise pealinna tiitlit.”

Kõlvart lisab, et meie eesmärgiks ei ole mitte pelgalt tiitlid ja direktiivid, vaid ennekõike inimesed. “Roheline pealinn tähendab meie jaoks, et Tallinn on oma inimeste jaoks sõbralik, mugav ja puhas tulevikulinn,” sõnab linnapea ja lisab, et suur töö on veel ees. “Siinkohal tänan oma meeskonda ja kõiki kolleege, kes on aastate vältel pühendanud ja panustanud oma töös rohelise Tallinna nimel.”

Oma tänukõnes meenutab linnapea, et rohelise pealinna idee sündis 15 aastat tagasi just Tallinnas. Ta annab Euroopa Komisjonile üle seda päeva tähistava ajaloolise meene – pronksist tammelehe.
Soome peaminister tähtsustab oma kõnes linnade võimalikku rolli kliimamuutustega võitlemisel ning seda, et poliitilised otsused peaksid toetama kliimamuutustega võitlust.

ŽÜRII JUHT: Tallinn suudab panna elanikud oma kodulinna üle uhkust tundma

“Tallinn on kaasanud rohelisema tuleviku jaoks ülikoolide eksperte, linnaelanikke ja isegi lapsi,” kiitis Euroopa rohelist pealinna valinud žürii juht, Euroopa Komisjoni keskkonnaala asepeadirektor Joanna Drake.
Tallinn peaks olema 2023. aasta rohelise pealinna tiitli üle uhke, sest linn on teinud igal tasandil põhjalikku tööd, ta on kaasanud rohelisema tuleviku jaoks ülikoolide eksperte, linnaelanikke ja isegi lapsi. Tallinnal on vägagi strateegiline nägemus, kuidas lahendada nende elus hiljem ette tulla võivaid keskkonnaprobleeme ja muuta elanikke uhkeks, et nad seal linnas elavad.

  1. aastast alates, mil Euroopa rohelisi pealinnu hakati valima, on see sündmus esile tõstnud linnu, kes on võtnud vastu võimaluse ja väljakutse pakkuda oma elanikele jätkusuutlikku tulevikku. Samas need linnad ei mõtle vaid oma kogukonnale, vaid sellele, mis on hea meie planeedile ja kogu inimkonnale, et me saaksime elada keskkonnaga harmoonias.

LINNAPEA: Võit on suur, sest selleks kulus 15 aastat


“See oli tõepoolest väga suur võitlus, mis võttis väga palju aega – umbes 15 aastat,” tõdes Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. “Võib-olla mõned ei mäletagi, et mõte sellise ürituse korraldamiseks ja Euroopa rohelise pealinna valimiseks tekkis Tallinnas ja selle autor on endine Tallinna linnapea Jüri Ratas, praegune riigikogu esimees.”
Linnapea sõnul paneb auväärne tiitel linnale küll palju kohustusi ja toob juurde ka pisut tööd, ent rohelisema tuleviku nimel oleks Tallinn tööd teinud niikuinii. “Seda tööd oleme me juba alustanud ja isegi kui seda tiitlit poleks, jätkaksime me seda tööd igal juhul, sest minu arvates ei ole rohepööre lihtsalt ilus kaasaegne kontseptsioon ja jutt ei ole ainult sellest, mida otsustab Euroopa Komisjon või mis on uued trendid,” märkis Kõlvart. “See tiitel on ka tallinlaste tiitel ja tiitel tallinlastele. Samas me ei jää nüüd loorberitele puhkama, võit on üks verstapost rohelisema linna nimel. Me saame nüüd rahvusvaheliselt suurt tähelepanu ja tänu sellele teha kergemini koostööd ja arendada võrgustikku keskkonnasõbralikumaks muutumiseks. Rahvusvahelised ettevõtted soovivad avada oma kontoreid Euroopa rohelises pealinnas, mis toob meile ka uusi tehnoloogiaid ning investeeringuid.”
Kõlvarti sõnul on tegelikult oluline elukvaliteet, mida me soovime pakkuda tulevikus oma lastele. “Need on väga lihtsad asjad – puhas õhk, puhas vesi, roheline linn, kus on igal pool pargid ja rohealad, aga samas ka kaasaegne ühistransport, uus linnaruum, nii et kõigil oleks mugav, hubane ja turvaline elada,” loetles ta. “Meie soov on säilitada seda keskkonda ja ressursse, mis meil on. Samas arendada linna, et see oleks roheline ja kaasaegne. Loomulikult see 600 000-eurone auhind on samuti suur asi.”

Sofia esindaja: Auto on ka meil olnud jõukuse sümboliks

“Rajame Sofia linnasüdame ümber nõndanimetatud rohelist võru, kus liikumine oleks ette nähtud vaid jalakäijatele ja jalgratturitele,” tuvustas Sofia rohelise pealinna projekti koordinaator Elitsa Panayotova.
Panayotova selgitas, et jalgrataste kasutamise stimuleerimiseks on oluline rajada turvaline ja praktiline taristu, et jalgratturid tunneksid end turvaliselt ka linnas liigeldes.
“Lisaks üritame me Sofias siduda ühistranspordisüsteemi jalgrataste ja tõukerataste rendisüsteemiga, et vähendada autostumist,” ütles ta. “Paljudes riikides, peamiselt postsovetlikes riikides, on autod varem olnud justkui jõukuse sümboliks, aga ma loodan, et läheme üle puhtamatele transpordiviisidele. Meil on oma linnas palju rohepoliitilisi plaane ja projekte, näiteks valmis Sofias hiljuti metroo, aga üks võtmetähtsusega projekte on see, et me rajame linnasüdame ümber nõndanimetatud rohelist võru, kus liikumine oleks ette nähtud vaid jalakäijatele ja jalgratturitele.”

Kui suur rebimine võidu nimel käis?
• Maineka võistluse finaali jõudis Tallinn koos Helsingborgi, Krakowi ja Sofiaga. Euroopa rohelise pealinna tiitlile kandideeris ühtekokku 16 linna.
• Peaauhinnana võitis Tallinn 600 000 eurot. Meist järgmise, 2024 aasta rohelise pealinna valimise tseremoonia toimub nüüd just siin.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.