"Tallinn tegigi minust selle inimese, kes ma praegu olen."

Laulja Ivo Linna
Õiguskantsler: jälituslubade põhjendatus paraneb, kuid ühel juhul kuulati telefonivestlusi lubamatult pealt (0)
13. september 2021
Foto Mats Õun

Kuigi jälitustegevuse osas läbiviidud õiguskantsleri järelevalve tulemused pole avalikud, märkis õiguskantsler Ülle Madise oma aastaülevaates siiski, et jälituslubade põhjendatus paraneb. Siiski tuvastasid õiguskantsleri nõunikud lõppenud ülevaateperioodil, et ühe jälitustoimiku raames kuulati pealt ka inimes(t)e telefonivestlusi, kelle suhtes jälitustoimingu tegemiseks luba ei olnud.

Õiguskantsler kontrollib, kas julgeoleku- ja õiguskaitseasutused teevad isikuandmete varjatud töötlemise toiminguid seaduslikult. 2021. aastal kontrollis õiguskantsler peamiselt jälitusasutusi, mis korraldavad kriminaalmenetluse seadustiku normide ja reeglite alusel telefonikõnede ja vestluste pealtkuulamist, kirjavahetuse jälgimist ning koguvad, töötlevad ja kasutavad isikuandmeid muul varjatud viisil.

Järelevalve abil on võimalik tagada, et varjatud toiminguid tehakse põhjendatult, see tähendab kooskõlas õigusaktide ja taotletava eesmärgiga, ning inimeste põhiõigusi arvestaval viisil. Ka siis, kui asjaomaste asutuste tegevus on formaalselt õiguspärane, seisab õiguskantsler selle eest, et inimeste põhiõigustega arvestataks maksimaalsel võimalikul moel. See aitab maandada ebakindlust ja hirmu põhjendamatu jälitustegevuse ees. Jälitustegevuse regulaarne, tõhus ja sõltumatu järelkontroll on oluline inimese õiguste garantii.

2020.−2021. aastal kontrollisid õiguskantsleri nõunikud, kuidas politsei- ja piirivalveamet ning maksu- ja tolliamet on jälitustoiminguid tehes järginud isikute põhiõigusi. Kontrollkäigud tehti politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroosse, Ida prefektuuri kriminaalbüroosse, Lääne prefektuuri kriminaalbüroosse, Lõuna prefektuuri kriminaalbüroosse, Põhja prefektuuri kriminaalbüroosse, keskkriminaalpolitseisse ning maksu- ja tolliameti uurimisosakonda.

Kokku kontrolliti 135 jälitustoimikut

Õiguskantsleri nõunikud tutvusid kontrollkäikudel politsei- ja piirivalveameti ning maksu- ja tolliameti jälitustoimikutega, milles aktiivne menetlus oli kontrollimise ajaks lõppenud. Kokku kontrolliti 135 jälitustoimikut.

Õiguskantsleri nõunikud hindasid, kuidas on tagatud nende isikute põhiõiguste ja huvide kaitse, kes satuvad kriminaalmenetluse käigus tehtava varjatud andmekogumise objektiks kas kuriteo kahtlusalusena või kolmanda isikuna. Kontrolliti eelkõige seda, kas kuriteo kohta teavet kogudes oli jälitustoiming igal konkreetsel juhul õiguspärane ning kuidas täitsid jälitusasutused isikute jälitustoimingust teavitamise nõudeid.

Põhiõiguste tõhusama kaitse tagamiseks tegi õiguskantsler jälitusasutustele ja prokuratuurile mitmeid ettepanekuid, mis puudutasid eelkõige inimeste teavitamist ning jälituslubade põhjendamist.

Kontrollimise käigus selgus, et jälitustoimingute load olid üldjuhul põhjendatud ning kuriteokahtluse kontrollimiseks olid jälitustoimingud vajalikud. Paraku oli üksikuid jälitustoimikuid, mille kontrollimisel tekkis siiski kahtlus, kas tol hetkel olemasolev teave ehk põhjendatud kuriteokahtlus oli piisav selleks, et õigustada jälitustoimingutega tõendusteabe kogumist ning seeläbi isikute põhiõiguste piiramist.

Põhjendamata jälitustoiming toob kaasa kogutud tõendi lubamatuse

Esile tuleb tõsta neid lube, milles oli põhjendatud jälitustoimingu vajalikkust, ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõtet ning ka toimingute mõju jälgimissubjektile ja temaga seotud kolmandatele isikutele.

Paraku ei olnud mõned prokuratuuri antud jälitusload eespool viidatud nõuete kohaselt põhjendatud. Kuivõrd nõuetekohaselt põhjendamata jälitustoimingu luba toob kaasa jälitustoiminguga kogutud tõendi lubamatuse, on sellise loa alusel toimunud jälitustegevus sisuliselt asjatu ressursikulu, mis riivab õigusvastaselt inimeste põhiõigusi.

Varasematel aastatel ei ole õiguskantsleri nõunikud tuvastanud ühtegi jälitustoimingut, mis oleks tehtud eeluurimiskohtuniku või prokuröri loata ning loas määratud tingimusi järgimata.

Siiski tuvastasid õiguskantsleri nõunikud lõppenud ülevaateperioodil, et ühe jälitustoimiku raames kuulati pealt ka inimes(t)e telefonivestlusi, kelle suhtes jälitustoimingu tegemiseks luba ei olnud. Sellest teavitati politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibürood ning juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust.

Kontrollitud jälitustoimikute raames tehti jälitustoimingud üldjuhul eesmärgipäraselt. Mõne toimiku kontrollimisel tekkis siiski kahtlus, kas jälitusasutuse ja prokuratuuri ettevalmistav tegevus oli alati põhjalikult läbi kaalutud, et oleks õigustatud jälitustoimingutega tõendusteabe kogumiseks jälitustoimiku avamine ning seeläbi isikute põhiõiguste piiramine.

Õiguskantsler peab põhiõiguste kaitse seisukohast väga oluliseks, et jälitustoimikutesse lisataks sisulised kokkuvõtted. See aitab nii toimiku kontrollijal kui ka menetlejal hiljem hinnata, kas jälitustoiming oli tõesti eesmärgipärane ja põhjendatud. Samuti annab sisuline kokkuvõte parema ülevaate põhiõiguste piiramise asjaoludest.

Paljuski tänu õiguskantsleri soovitustele on selline hea praktika üha enam levinud ka enamikus jälitusasutustes. Igas jälitustoimikus jälitustoimingute sisulist kokkuvõtet siiski ei ole.

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt teatatakse jälitustoimingust neile isikutele, kelle suhtes jälitustoiming tehti, aga ka teistele menetluse käigus tuvastatud isikutele, kelle õigust perekonna- või eraelu puutumatusele toiminguga oluliselt riivati. Tegemist on olulise isiku õiguste garantiiga. Teavitamise tohib edasi lükata või sellest loobuda üksnes prokuröri või kohtu loal, kui selleks on seaduses nimetatud alus.

Inimeste teavitamine jälitustoimingust on järjekindlalt paranenud, kuid siiski tuleb ette ka põhjendamatut viivitust. Kontrollkäigu kokkuvõttes juhib õiguskantsler sellistele juhtumitele järjekindlalt tähelepanu.

Ühe jälitustoimiku põhjal tuvastati paraku ka juhtum, kus inimest ei olnud jälitustoimingust teavitatud ning puudus ka seda õigustav otsus.

Õiguskantsler on korduvalt märkinud, et nii jälitustoiminguid dokumenteerides kui ka inimesi teavitades tuleb teha selget vahet inimestel, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning inimestel, kelle õigusi selle tegevusega oluliselt riivati. Selline selge eristamine annab hea ülevaate jälitustoimiku menetlejale ning kontrollijatele, aga veelgi olulisem on, et asjas saab selgust teavituse saaja. Teisisõnu, teavituse saanud inimene peaks ilma lisaselgitusteta mõistma, kas jälitati teda või sattus ta mingil põhjusel jälitajate huviorbiiti seoses kellegi teise tegevusega.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.