"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
JUHTKIRI Tunne kodulinna üle uhkust! (0)
13. september 2021
Oliver Õunmaa.

Nüüd on siis see käes – kauaoodatud Euroopa rohelise pealinna tiitel. Paljud ilkusid selle üle, et Tallinn püüab püüdmatut, kuid ega siis Euroopa Komisjon saanud kohe anda tiitlit linnale, kus rohelise pealinna valimise idee sündis. Selle mõtte käis omal ajal välja Jüri Ratas, kui ta veel Tallinna linnapea oli.

Tallinn sai võimaluse tiitlit püüdes end 15 aasta jooksul üha paremaks ja rohelisemaks muuta. Eesti pealinn on vahepeal mereäärt rahvale avanud, lastele ja nende vanematele õppeaedu ja uusi parke rajanud, tasuta ühistranspordi sisse seadnud jpm. Praegu tundub kunagi kriitikatulva alla sattunud tasuta ühistransport linlastele iseenesest mõistetav. Alati on tundunud endastmõistetav ka Tallinna uppumine parkidesse jm rohealadesse, kuigi paljudes linnades see nii ei ole.

Lähim park asub iga linlase kodust kõige rohkem 300 m kaugusel. Tallinlased armastavad rohelust ja looduslähedust, selle tõestuseks on ka üha kasvav kogukonnaaedade hulk, mille arv küündib juba 92-ni. Tallinnas on võimalik lilli ja köögivilju kasvatades näpud mulla pista, nautides samas linna võlusid nagu rikkalik kaubavalik ja kultuurielu või see, et kõik asub käe-jala juures. Kogukonnaaedade võlu on seegi, et nii saavad inimesed lähedasemaks. Naabritel on ühiselt üheksakordse paneelmaja hoovile aedu rajades võimalik üksteisega tuttavaks saada. Inimesed on õnnelikumad ja sõbralikumad.

Linnade inimsõbralikumaks muutmine on ühtaegu trend ja teisalt paratamatus kõikjal. Kuna kogu maailm linnastub, tuleb võtta tükike külaidülli linna kaasa. Lisaks tuleb aina soojenevas kliimas hoolitseda, et elanikel oleks piisavalt parke, kus puude vilus ja veesilmade lähedal kuumavarjus olla. Nn rohepööre, millega Tallinn endiselt tegeleb, on toonud ja toob ka edaspidi mitmeid loodust säästvaid uuendusi. Olgu need siis päikesest elektrit tootvad tänavakivid või juhita elektribusside arendamine, millega Tallinn esirinnas on.

Ees ootab aga rohekoridoride loomine nii, et jalakäija või rattur ei pea ühest pargist teise minekuks kordagi rohelusest väljuma. Kogu teeäär saab olema ääristatud näiteks niidutaimede ja arvukate putukatega, kes seal elavad. Seepärast on esimese taolise koridori nimeks pandud Putukaväil. Kõike seda võttis rohepealinna tiitli andnud Euroopa Komisjon arvesse. Nagu mainis žürii juht Joanna Drake: “Tallinn on teinud palju selleks, et siinsed inimesed tunneks uhkust, et nad siin elavad.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.