"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Kuhu panna jalgratas? Kortermajade elanikele valmistab muret rataste hoiustamine, linn tuleb appi jalgrattamajade ehitamisega (0)
14. september 2021

“Rattale tihti ei leitagi kohta kortermajades,“  ütles Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti peaspetsialist Erik Sarapuu. „Kortermajas peab rattaga lifti minema, kus pole ruumi või  seda trepist üles tassima. Eriti keeruline on, kui on raskem ratas kaenlas.“  


Sarapuu sõnul võivad inimesed jalgrataste hoiustamisest tingitud raskuste tõttu üldse rattasõidust loobuda.   

Elamumajanduskonverentsil “Roheline Tallinn” arutleti mitmete kitsaskohade üle, mis tegelikult mõjutavad pea kõigi korterielanike heaolu linnas. 

Üks teravaim probleem on jätkuvalt jalgrataste parkimine kortermajade juures – tihti vedelevad need koridoris või peab rattaomanik oma sõiduki endale tuppa vedama, sest seda ei ole lihtsalt võimalik kuskil mujal hoida.

Nii Mustamäel kui ka Lasnamäel, kus probleem on kõige teravam, katsetatakse nüüd uute rattamajadega. Mustamäel valiti välja neli 9-korrulist kortermaja, milledel puuduvad keldriboksid ja igaühe juurde neist rajati rattamaja, mis lähipäevil antakse kasutamiseks üle korteriühistule.  

“Selle pilootprojekti raames tahame teada saada– kas inimesed võtavad maja kasutusse ja mis on komistuskivid, millega peaksime edaspidi arvestama. Need teadmised sooviksime edasi anda korteriühistutele ja loodan, et ka korteriühistud võtavad vedu ning hakkavad koostöös linnaga neid parkimismaju ka edaspidi rajama,” ütles Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats

Mustamäel on täna vaja juurde luua ka 16 000 parklakohta autodele, et täita kõigi elanike vajadusi, ent ruumipuuduse tõttu ei ole võimalik seda saavutada isegi mitte siis, kui kõik linnaosa rohealad üles kista.

“On olnud mõtteid, et võiks teha maa-aluseid parklaid, kuid siis keegi peab selle kinni maksma. Oleme arvutusi teinud, millest selgus, et ühe maa-aluse parklakoha hind võib kujuneda samaväärne auto hinnaga. Tuleb ikka tõsiselt kaaluda, kas selline investeering tasub end ära ja kes selle kinni maksab,” ütles Laats. Ta lisas, et pigem täiendatakse linnaosas ühistranspordiliine ning muidugi on igati soositud rattakasutamine.

Rohelise linna seisukohast on korteriühistutel ka väga otsene roll määramaks seda, kas meie linn on vaid kivi ja betoon või roheline ja elurikas keskkond.

“Tulebki tegelikult ise kujundada oma väliala selliseks, et see oleks välieluruum, mitte kivipind. Selleks tuleb leida erinevad lahendused, mis muide pole sugugi enneolematud. Palju tehakse seda näiteks Põhjamaades, Hollandis ja ka mujal. Jalgratast ei ole tarvis leiutada,” kirjeldas Tallinna botaanikaaia aednik Tiina Marjapuu.

Kõigil Tallinna korteriühistutel on võimalus taotleda erinevate projektide raames linnalt toetusi maja hoovi haljastuse rajamiseks või korrastamiseks. Ning muidugi on igati oodatud ja toetatud roheliste oaaside ehk linnaaedade rajamine. 

“Isegi kui need meetmeid ei oleks, siis tegelikult korteriühistud on alati tahtnud oma õuealale lilli istutada juba väga ammustel aegadel. Kortermajade ees on alati olnud lilleklumbid, põõsad ja puud. Kortermajade elanikel ja omanikel on ääretult suur roll selles et meil oleks linn roheline,” ütles  Tallinna abilinnapea Eha Võrk.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.