"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
JUHTUMITE ARV ON KAHEKORDISTUNUD Lähisuhtevägivalla ohvrid saavad häirenupu (0)
14. september 2021
Karin Talviste Foto Albert Truuväärt

„Eestis on töös lähisuhtevägivalla ohvritele jagatava häirenupu arendamine,“  ütles Riigiprokuratuuri riigiprokurör Karin Talviste, kelle sõnul on need juba kasutuses paljudes riikides. „Häirenupud ei tohiks olla suured ja silmatorkavad nagu need on eakatel, vaid näiteks ehetega või millegi muuga kokku sulanduvad.“

Talviste sõnul on loogika on ikkagi selles, et ohvrite kutsung läbi selle häirenuppu läheks kõrgeima prioriteediga kohe häirekeskusesse. „Politsei sõidab selle GPS-koordinaadi järgi – keegi ei pea kellelegi helistama,“ märkis ta.

Talviste ütles, et ta väga loodab järgmisel aastal häirenuppu katsetama hakata. 

Talviste sõnul uurib täna lähisuhtevägivalla juhtumeid poole rohkem prokuröre kui viis aastat tagasi. „Mäletan seda tunnet, kui kapis on ligi 100 toimikut, mis tähendab sadat peret, kes ootavad sinu seisukohta või vastust nagu pääsemist,“ lausus ta.

Talvistu sõnul ei ole viimaste aastate lähisuhtevägivalla kasvunumbrid tingitud sellest, et vägivalda oleks tohutult rohkem, vaid pigem teavitustööst ja kampaaniatest. „Viimase viie aasta statistika kohaselt on lähisuhtevägivalla juhtumite arv kahekordistunud,“  ütles ta. „Inimesed julgevad rohkem pöörduda. Just nimelt need, kes ei ole ise kannatanud, vaid naabrid, õpetajad, treenerid – kes iganes näevad seda kõrvalt.“            

2020. aastal registreeriti 3987 perevägivallakuritegu, mis võrreldes 2019. aastaga on 3% vähem. Kasvutrendi jätkab ahistava jälitamise registreerimine, üle pooled ahistajatest on endised elukaaslased, peamiselt mehed. 

Turvavõrgustik suudab ohvrit õigel ajal aidata 

Perevägivalla tõttu hukkus 2020. aastal 16 inimest, 2019. aastal 5 inimest. Hukkunuteks olid 8 meest ja 8 naist, kelle keskmine vanus oli 54 eluaastat. Vähemalt kuus ohvrit olid ka varem kannatanud lähisuhtevägivalda. 

Talviste ütles, et ta pole näinud mitte ühtegi juhtumit, mis oleks tühjalt kohalt alanud. „Sellised juhtumid saavad olla võõraste vahelised vägivalla juhtumeid kuskil baaris või avalikus kohas,“ rääkis ta. „Koduseinte vahel vägivald kasvab ja algab see ikkagi enamasti just vaimsest vägivallast.“

Talviste sõnul on lähisuhtevägivalla vastane võitlus on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa. „Teiste riikide praktika kohasel ei ole neil Eestist palju paremaid tulemusi ette näidata, kuigi nad on tunduvalt varem selle probleemiga hakanud süstemaatiliselt tööle ning neil on rohkem võimalusi ja ressursse,“ rääkis ta.  

Sotsiaalprogramm vägivallatsejatele 

Üle poole ohvritest kannatas 2020. a vägivalda paarisuhtes, peamiselt olid kannatanuteks naised, vägivallatsejateks kas praegused või endised elukaaslased. Lähisuhtevägivalla kuritegudes oli veidi üle 3300 ohvri, kellest 26% kannatas lähisuhtevägivalda ka 2019. aastal. 

„Me suudame juba päris hea tugivõrgustiku punuda, kes hakkab ohvrit toetama ja nõustama,“ sõnas Talviste. „Eelmisel aastal oli esimene üle-Eestiline lähisuhtevägivalla prokuröride ümarlaud. Seal lepiti kokku, et mis iganes karistus või mõjutusmeede valitakse, siis selle juurde peaks alati käima sotsiaalprogramm, kuhu suuname vägivallatseja.“   

Talviste sõnul teevad vägivallast loobumise tugiliini nõustajad tänuväärset tööd.

„Nemad aitavad hinnata seda, milline programm sobiks,“ rääkis ta. „Me näeme, et kolmveerand kinni peetud vägivallatsejatest on nõus nõustajaga kohtuma, neil jääb ka kontakt ja nad osalevad nõustamisel edasi.“

2020. aastal oli lähisuhtevägivalla kuritegude keskmiseks menetlusajaks 45 päeva, kehaliste väärkohtlemiste menetlemisel 37 päeva.

Talvistu sõnul on eesmärgiks saavutada keskmiseks menetlusajaks 30 päeva samal aastal registreeritud kuritegudest. „Alla 30 päeva menetleti 2020. aastal 60% kriminaalasjadest,“ märkis ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.