"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
PROFESSOR: punaseid rattaradu märkab paremini nii autojuht kui jalakäija (0)
15. september 2021
Foto Mats Õun

„Eriti hea on, et rattarajad värviti punaseks ka kõnniteel. Erk värv paneb ka jalakäijaid vaatama, et nad ei kõnniks ratturitele märgistatud teepoolel,“ leidis tehnikaülikooli emeriitprofessor, liiklusekspert Dago Antov.

Antov märkis, et tema on märgistatud rattaradade suhtes pigem positiivne. „Rattaradade märkimine värviga polnud ambitsioonikas eesmärk, kuid ma ei arva, et tulemus oleks kehv,“ lausus ta. „Loomulikult leidub kohti kesklinnas, kus ehituseta ja ümberkorraldusteta ongi raske midagi ette võtta. Alguseks on märgitud rajad head, sest kui oleks hakatud eraldi kesklinna sobivaid rattateid ehitama, poleks neid sügiseks valmis jõudnud.“

Professor kritiseeris ka arvamusi, et võib-olla poleks pidanud punast igale poole panema. „Läbi on käinud mõtteid, et punasega oleks pidanud märkima vaid kohad, mis on ohtlikumad ja kus ratturitel võib tekkida autojuhtidega konflikt. Minu meelest on see aga hea, et kõik punaseks värviti, pigem on nüüd rattarajad laiemad ja paremini märgatavad,“ ütles ta. „Eriti hea on, et rattarajad värviti punaseks ka kõnniteel, sest kui üldse on keegi, kes praegu ratast ei märka, ongi kergliiklusteed kogu laiuses kõndimiseks kasutavad jalakäijad. Erk värv paneb ka jalakäijaid vaatama, et nad ei kõnniks ratturitele märgistatud teepoolel.  

Jalakäijad on ratturite peale pahased

Jalakäijad on tihti ka ise pahased, et ratturid kipuvad neile ohtlikult lähedal sõitma või kihutama. «Olukord oleks ju palju hullem, kui neid märgistatud radasid poleks,“ leidis Antov.

Antovi sõnul ei tasu märgistatud radade peale ebameeldivalt üllatunud olla. „Sellest on ju ammu juba juttu olnud, et kesklinnas esialgu midagi ei ehitata, vaid seal rattarajad just nimelt märgistatakse,“ meenutas ta. „Nii on minu meelest isegi rattastrateegias kirjas. Kui on tehtud kriitikat, et oleks pidanud hakkama kohe eraldi teid ehitama, siis tegelikult oligi eesmärk just radu märkida.  Rattaradade värviga märkimine pole ju maailmas midagi uut. Mõnes kohas on need rohelised, meil siis punased.“

Abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on rattaga sõitmise võimaluste parandamisele Tallinn pööranud tähelepanu juba aastaid. “Olukord selles vallas paraneb pidevalt, aga just südalinna läbivad rattateed on murekohaks nii Tallinnas kui teistes Euroopa suuremates linnades,“ selgitas ta. „Seetõttu võttis Tallinn tänavu ette suuremahulise projekti Tallinna linnasüdant läbivate rattateede märgistamiseks spetsiaalse punase värviga.“

Abilinnapea sõnul on tegu sisuliselt ajutise lahendusega, sest kaugemas tulevikus on plaan tänavate põhjalikuma ümberehituse käigus rajada ka päris uued, eraldiseisvad rattateed kõikjale, kus see võimalik on.

Millega rattateid märgitakse

Novikovi sõnul on märgistuse tootja on tunnustatud Põhjamaade tootja. “Tema tooteid kasutatakse Skandinaavias maanteede märgistuseks ja teede sümbolite tähistamiseks: sisult sama toode, küll värvipigment võib riigiti olla erinev,”selgitas ta. “Märgistussegu koosneb erinevatest orgaanilistest ja mineraalsetest osistest, massi peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat (ligikaudu 70 protsenti) ning looduslike ja keemiliste estervaikude segu. Lisatakse veel keemilist pigmentainet, aga selle osakaal ei ole märkimisväärne. Selgituseks: kaltsiumkarbonaat on sisuliselt dolomiidist või lubjakivist toodetud purustatud täiteaine, seega looduslik.”

Novikovi sõnul on konkreetsel segul looduslikuks vaiguks männivaik. “Seega konkreetne tänavatele mehaaniliselt kantav markeerimissegu on oma põhikomponentidelt tänases maailmas teekattemärgistusena üks keskkonnasõbralikematest ning seega ei ole toodet kvalifitseeritud keskkonnaohtlikuks,” rääkis ta.

Abilinnapea lausus, et linnarahvas on ilmselt märganud lenduvat puru. “Selgitan, et paigaldusel lenduv libisemisvastane puru (kaltsiumkarbonaat) ei sisalda tervisele ega keskkonnale ohtlikeks klassifitseeritud koostisosi kontsentratsioonides, mis ületavad selliste koostisosade loetelus sisalduvaid piirnorme,” rääkis ta. “Puru harjatakse pärast paigaldamist kokku. Kui värvi paigaldamist alustati, siis esines värvi nakkumisel teepinnaga üksikuid probleeme, mis on tänaseks lahendatud. Tõenäoliselt oli probleemiks aluspinna tolmusus ja niiskus. Praeguseks on töövõtja suurendanud teede eelpesu osakaalu, et vältida sarnaste probleemide kordumist.”

Novikovi sõnul sõltub värvi püsivus paljudest asjaoludest. “Näiteks naastrehvid ja lumetõrje kulutavad märgistust,” selgitas ta. “Eks Tallinnas on ilmekalt näha, kuidas kevadeti on kohati värv kulunud, eriti ülekäigurajad, ristmikud. Meie kliimaga on paratamatus, et teekattemärgistusi tuleb hooldada, taastada ja see on liiklusohutuse tagamiseks hädavajalik töö igal aastal. Tehnilise info poolest on materjali katsetatud 3,2 mm kihina ja sellisel puhul vastas ta klassile P5 (1 000 000 ülesõitu). Eestis kasutatakse 2 mm plastiku kihti ja naastrehve seega võib arvata, et märgis kulub seega kiiremini kohtades, kus liiklus otseselt peal, nagu ristmikud.”

Ajutiste rattaradade märgistamisega plaanitakse lõpule jõuda 20. septembriks ning seejärel liigutakse märgistustöödega edasi teistesse linnaosadesse, kus tähistatakse liiklusturvalisuse tõstmiseks punase teekattevärviga erinevad liiklusohtlikud paigad.

Kokku kaetakse Tallinna tänavatel asuvad 50 000 ruutmeetri ulatuses punase värvkattega. Töödeks on eelarves ette nähtud 1,5 miljonit eurot, ent hetkeseisuga on suurem osa sellest summast veel kulutamata.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.